"Otsustasime ära, et saadame riigikogule Rail Balticu lepingu ratifitseerimiseks," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil, lisades et Rail Baltic on hea projekt Eesti majandusele, inimestele ja ühendustele.

Ratase sõnul on Rail Balticu peamine risk Euroopa Liidu toetuse vähenemine ja sellises olukorras tuleks projekti rajamine taas üle vaadata.

Ratas: Rail Balticu suurim oht on EL-i toetuse vähenemine

Kui täna eeldatakse jaotust 80 protsenti Euroopa Liidu toetust ja 20 protsenti riigieelarvest ning kui need protsendid peaksid muutuma, tuleb teema juurde tagasi tulla, ütles Ratas.

Ka rahandusminister Sven Sesteri sõnul on projekt tasuv koos Euroopa Liidu toetusega.

Kui toetus peaks vähenema, siis võib see projekti panna keerulisse olukorda, kuid senini on kõigil teadmine, et senini on proportsioon 80/20 või natukene parem, märkis Sester.

Koos Kaunas–Vilnius lõigu ehitusega on rahvusvahelise raudteeprojekti Rail Baltic hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus projekti elluviimiseks on ligikaudu 1,3 miljardit eurot, sealjuures omafinantseeringuks 250-300 miljonit eurot.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.

Kolme Balti riigi peaministrid sõlmisid jaanuaris Rail Balticu rajamise kokkuleppe. Leppe kehtima hakkamiseks peab selle ratifitseerimima riigikogu.