Raudteetransport lähiaastail oluliselt kiiremaks ei muutu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Virgo Siil

Ehkki neljapäeval valitsuses kinnitatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021 näeb ette suuremahulisi taristuinvesteeringuid, siis raudteetransport Eestis lähiaastatel oluliselt kiiremaks ei muutu. Majandusministri Kadri Simsoni sõnul on valitsuse eesmärk saada rongide maksimaalseks kiiruseks 135 kilomeetrit tunnis praeguse 120 asemel.

2013. aastal Eestisse jõudnud Elroni reisirongid oleksid võimelised sõitma 160-kilomeetrise tunnikiirusega. Lähiaastatel rongid sellist kiirust aga ei arenda, kuna majandusminister Kadri Simsoni sõnul nõuaks nii kiired rongid Tallinna ja Tartu vahel täies mahus uue raudteetrassi ehitamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Olemasoleval trassil on asulaid ja on ka selliseid kurve, mis paratamatult põhjustavad hoo maha võtmist. Ja kui nüüd arvestada seda, et me lepime sellega, et hoogu maha võetakse, siis ikkagi oleks vaja lisa taristuinvesteeringuid Tallinn-Tartu raudteesse 235 miljonit," rääkis Simson.

160 kilomeetrit tunnis liikuva ekspressrongiga jõuaks Tallinnast Tartusse ligikaudu pooleteise tunniga praeguse ligi kahe tunni asemel.

AS Eesti Raudtee arendusdirektor Anvar Salomets ütles, et 160-kilomeetrine tunnikiirus Tallinn-Tartu lõigul eeldaks liiklusjuhtimisseadmete väljavahetamist kogu trassi ulatuses.

"Kuna liiklusjuhtimissüsteem ise pärineb kaugelt nõukogude ajast, siis selle süsteemi nii-öelda tollane projekteeritud maksimumkiirus ongi 135-138 vahepeal. Investeeringumaksumus ainuüksi selle töö tegemiseks ulatub 70-80 miljoni euroni, millele lisanduvad paar ohutusalast täiendust," selgitas Salomets.

Simsoni sõnul on praegu seega realistlik tõsta ekspressrongide sõidukiirust 135 kilomeetrini tunnis.

"Me praegu töötame selle nimel, et kahel peamisel liinil, kus on ka ekspressrongid ehk siis Tartu ja Narva suunal, oleks võimalik saavutada 135 kilomeetrit tunnis. See lühendab mõlemal puhul sõiduaega tänase ekspressrongiga võrreldes ligi veerand tundi," ütles Simson.

"Et see 135 saavutada, siis võiks kasutada vana liiklusjuhtimise tehnoloogiat ja täiendavalt tuleks investeerida raudteesse endasse. See investeeringu kulu on umbes 20-22 miljonit eurot," märkis Salomets.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: