Viktor Trasberg: Trumpi maksukava – epohhi loov uuendus või tühijooks? ({{commentsTotal}})

Eelmisel nädalal tuli president Trumpi meeskond lagedale tulumaksuplaaniga, mida suuresõnaliselt lubas ka valimisprogramm. Muudatused USA maksusüsteemis on alati laialdast tähelepanu tõmmanud – nii eeskuju kui ka trendina. Seega on ka meie jaoks oluline mõtestada maksumuudatuste olemust ja aimata nende võimalikku mõju Eesti majanduskeskkonnale.

Siiani räägitakse Ronald Reagani 1986. aasta tulumaksureformist, mis andis tõuke maksusüsteemi põhimõtete muutmisele ja maksumäärade alandamisele paljudes riikides. Midagi sellist lubab nüüd ka Trump, öeldes, et tegemist on selle sajandi suurima  maksureformiga. 

Väljapakutud tulumaksureform on suunatud isiku tulumaksu ja ettevõtete kasumimaksu vähendamisele ja lihtsustamisele. 

USA maksukoormus üksikisiku tasandil on üks madalamaid OECD riikide seas ning seega on maksualandamisega raske saavutada mingit maksuoptilist efekti. Aga nagu ikka, on valija instinkt suuresti föderaalmaksude vastane ja seega võetakse tulumaksu alandamine tänuga vastu (kuigi ameeriklased tajuvad hästi, et läbi tulumaksude panustatakse ka oma riigi arengusse).

Üksikisiku tasandil on pakutud käidud 3 maksuastet tänase 7 asemel. Tegemist ei ole üleminekuga proportsionaalsele maksusüsteemile, küll aga läheb süsteem lihtsamaks ja vähem progresseeruvamaks. Kavandatud madalaim tuluaste on 10 protsenti; keskmine 25 ja kõrgeimatele tuludele kehtestataks 35-protsendiline tulumaks võrreldes tänase 39,6 protsendiga. Mulle see meeldib, olen aastate vältel ka Eestile pea samasugust tulumaksumäärade kombinatsiooni soovitanud. 

Missuguselt tulutasemelt need määrad kehtima hakkaksid? 

Eelmise nädalal avaldatud maksuplaanis neid astmeid pole küll täpsustatud, aga kampaania käigus on näidatud astmed oleksid järgnevad: eurodes arvestades tõuseks 25 protsendini maksumäär alates 2800 eurost kuus ja 35 protsenti oleks maksumäär 8600 eurot ületavalt summalt. Olgu täpsustatud, et tegemist on summadega, mis jäävad alles pärast mitmesuguseid mahaarvamisi. Aga mahaarvamiste süsteem on Ameerikas väga keeruline ja mitmetahuline.

Ühelt poolt kavatsetakse meilgi tuntud tulumaksuvaba miinimum tõsta 1100 euroni kuus, mille tulemus on maksulaekumiste vähenemine. Teisalt seatakse ülempiir n-ö individualiseeritud mahaarvamistele; muud mahaarvamised ei tohi olla suuremad kui 92 000 eurot aastas. See  peaks jälle riigikassasse raha juurde tooma.

Üllatav on aga soov piirata maksustatavast summast kohalike kinnisvaramaksude mahaarvamisi. USA on maja- ja maaomanike riik ning võib arvata, et selline tulumaksukoormuse tõus USA presidendi populaarsust ei kasvata. 

Kasumimaksust ka. Plaan näeb ette vähendada kasumimaksu määra tänaselt 35 protsendilt suisa nii madalale kui 15 protsendini, mis on küll väga jõuline samm. Tõsi, USA nominaalne kasumimaksumäär on OECD riikide seas kõige kõrgem ning põhjust maksumäära alandada kindlasti on, kuigi USA ettevõtete tegelik maksukoormus on tänu paljudele mahaarvamistele oluliselt madalam.

Meelitamaks USA päritolu rahvusvahelisi suurfirmasid tooma raha koju tagasi ja maksma USA-s rohkem kasumimaksu kehtestatakse neile ühekordne madal „tere tulemast koju“ maksupakett. 

Mis on USA maksreformi eesmärk ja kas sellel võiks olla ka mõju meie majandusele või maksureformidele? 

Maksureformide eesmärk on ergutada majanduskasvu. USA majanduskasv on olnud 1-2 protsendipunkti madalam kui pikaajaline keskmine 3 protsenti aastas. Seega peaks kasumimaksu mitmekordne alandamine suurendama loomupäraselt majanduslikku aktiivsust nii tarbimise kui ka ettevõtete majandustegevuse kaudu. Tuleb ka Eestis tuttav ette!

Kuidas siis kokkuvõttes Trumpi maksuplaani hinnatase?

Rõhutatakse kolme aspekti. Esiteks, tulumaks alaneb kõikide tulusaajate rühmade lõikes. 

Teiseks, suhteliselt rohkem alaneb tulumaks just kõige jõukamas tulusaajate segmendis, mis on toonud kaasa ka oodatud kriitika. Seda peetakse ebaõiglust suurendavaks ja Trumpi taolisi ülirikkaid soodustavaks. 

Kolmandaks – kuigi tulumaksu alanemine USA-s on suurendanud pikaajaliselt majanduskasvu, siis lühiajaliselt põletab selline tegevus ootuspäraselt suure augu  föderaaleelarvesse. Alati on põletanud, alates Reaganist ja jätkates Bushidega. Maksualandused on toonud kaasa eelarvedefitsiidi suurenemise, demokraadid oma maksutõusudega on suutnud seda aga siis omakorda mõnevõrra vähendada. 

Kuigi Trump kavatseb ka föderaalvalitsuse kulutusi kokku tõmmata – näiteks vähendada riigi kulutusi meditsiinisüsteemi –, siis föderaaleelarve miinus ikkagi suureneb. Pole võimalik ka suurendada teisi makse eelarve tasakaalustamiseks, näiteks pole erinevalt Eestist  föderaaleelarves peaaegu üldse tarbimismakse. Seega on pea ainuke lootus defitsiidist hoidumiseks suurenev majandusaktiivsus.  

Kokkuvõttes – kas USA administratsiooni maksukavast saab ka epohhi loov reaganlik maksureform? Üksikisikute tulumaksude puhul pigem mitte; ettevõtte tulumaksu puhul võib-olla jah.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: