Maailma areng on jõudnud tormide merele, kus paljud endised reeglid ja arusaamad enam ei kehti. Suurriikide võimuvõitlus ning maailmaturul toimuv positsioonide ümberjagamine kõigutab ohtlikult väikeriikide paati, kuid võib avada neile ka uusi võimaluste aknaid.

Peame paigutama Eesti muutuva maailma tervikpilti, et tagada nii vastupanu ohtudele kui ka võimekus arenguks. Vajame korraga nii oskust kiiresti kohaneda kui ka võimet teha strateegilisi muutusi, mis nõuavad pikemat järjepidevat tegutsemist.

Paraku kogeme vastupidiseid tendentse.

Näiteks energeetika-, haridus- või tervishoiusüsteemi ümberkujundamine takerdub vastuoluliste algatuste ummikusse. Nii kaitsevõime tugevdamine, eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamine kui ka majandusliku edu saavutamine eeldab pikemat sihti, järjekindlat tegutsemist ning ühist otsusekindlust.

Kui neid ei ole, hakkab areng "laperdama". Täna jookseme ühes, homme teises suunas. Ja lõpuks võib ära kaduda arusaam sellest, millisena me end ühiskonnana näha tahame, kui oleme kuidagi kriisilainetest välja rabelenud.

Eesti riigi edukas juhtimine vajab teistsugust tuleviku kujundamise mehhanismi, kui senine lühiajaliste poliitiliste kokkulepete praktika suudab pakkuda.

Kaitstes kindlalt demokraatliku riigikorralduse väärtusi, peame tõdema, et traditsioonilise, möödunud sajandist pärineva esindusdemokraatia vormid on tänapäeva kiirete ja keerukate muutuste juhtimiseks jäänud kinni erakondlike vastuolude kammitsatesse.

Tulevikukindluse saavutamine eeldab laiemat ühiskondlikku platvormi, mis tugevdaks nii pikemate arengute kavandamise intellektuaalset potentsiaali kui ka aitaks tagada riigi arengut määravate strateegiliste otsuste kvaliteeti ja järjekindlat ellu viimist sõltumata päevapoliitiliste vastasseisude turbulentsist.

Selleks tuleb leida viis, kuidas koondada pikemaid arenguid määravate otsuste valmimisse kogu Eestis olemasolev tarkus ja hea tahe, kaasates võimalikult palju nii erinevate valdkondade tippteadlasi, olulisi rahvusvahelisi kogemusi omavaid eksperte, erineva erakondliku taustaga poliitilisi liidreid ja erakonnapoliitikast eemale hoidvaid elutarku ja kriitilisi ettevõtjaid ja spetsialiste ning rikkalike praktiliste kogemustega aktiivseid reakodanikke.

Selle jaoks välja pakutava mehhanismi nimetasime omal ajal koos käinud Euroopa tuleviku konvendi nimetust kaaperdades Eesti Tuleviku Konvendiks. See oleks teatud perioodide järel kokku tulev kogu, mille ülesanne oleks liikumiskursi ülevaatamine ja täpsustamine ning esilekerkinud keskse tähtsusega temaatikate osas lahendusvariantide läbitöötamine.

Konvent ei võtaks valitud rahvaesindajatelt ära nende poliitiliste valikute vastutust, vaid oleks lisamehhanism või abimehhanism parlamendile, mis tagaks poliitikate kujundamisele tugevama teadusliku ja ühiskondliku vundamendi. Kogu, mille kohta meil oleks alust arvata, et ta ajab Eesti asja tervikuna, töötaks igapäevasest poliitilisest elust ja erakondlikust konkurentsist mõnevõrra distantseeritult.

Konvent ei oleks lõppotsuste tegija, ta ülesanne oleks teha ära oluline eeltöö strateegiliste valikute jaoks, tuua kokku teadmised, kogemused ja erinevad ühiskondlikud vaated, arutada läbi alternatiivid ning sõnastada võimalikud valikud ja ettepanekud. Vähemalt ideaalis võiks konvent töötada välja tervikliku arengupildi, milles oleksid arvestatud Eesti tuleviku olulised dimensioonid: sotsiaalne heaolu, majanduse konkurentsivõime, riigi julgeolek, looduskeskkonna kaitstus, demograafiline kestlikkus ning eestikeelse kultuuriruumi elujõud.

Konvendi ülesehituse keskne põhimõte on kahe erineva osalustasandi, ekspertide ja avalikkuse, ühendamine.

Ühelt poolt oleks seal tingliku nimetusega ekspertide koda, kuhu delegeeriksid oma esindajad Eestis teadmust koondavad nn katusorganisatsioonid nagu ülikoolid, Teaduste Akadeemia ja erialaliidud, kuid kuhu saaksid saata oma esindajaid ka kõik parlamendierakonnad. Ekspertide kogu töötaks teatava perioodi jooksul toimuvate istungite režiimis.

Teiselt poolt oleks konvendi osa rahvakogu vormis tegutsev koda, mis tagaks probleemide lahendamisest huvitatud kodanikele võimaluse osaleda elektroonilisel diskussiooniplatvormil oma ideede ja ettepanekutega strateegiliste otsuste kujundamiseks.

Elektroonilise rahvakogu formeerimiseks oleks kasutatav nii vaba omaalgatuslik registreerumine selle töös osalemiseks (koos vajalike isikuandmete esitamisega) kui ka esindusliku valimi põhimõtete rakendamine.

Konvendi mõlemat koda peaks teenindama spetsialistide meeskond, kelle hallata oleks ekspertide istungite korraldamine ja elektroonilise rahvakogu platvormi kasutamine ning info liikumise tagamine nende kahe tasandi vahel.

Tehisaru võimalusi saab kasutada ekspertide seisukohtade ning kodanike ettepanekute kiireks ja ülevaatlikuks kokkuvõtmiseks ja võrdlemiseks ning neist tulenevate ettepanekute sõnastamiseks ja läbi hääletamiseks, aga ka probleeme puudutavate taustamaterjalide ja andmestike läbitöötamiseks ja võimalike lahendusvariantide visualiseerimiseks.

Sellisel viisil saaks konvent olla tõeline koosmõtlemise kogu, kes aitab kujundada ühiskondlikku konsensust Eesti tuleviku jaoks olulistes strateegilistes küsimustes ning võimaldab nii seadusandjatel kui ka valitsusel toetuda pikema mõjuga reformide kavandamisel mitmekülgselt läbi töötatud, avalikult läbi arutatud ja omavahel seostatud seisukohtadele.