Süüdistuse said tõendeid väljastanud arst Aleksandr ja teda aidanud poeg, kogu skeemi juhtinud Pavel ja tal müüki vahendada aidanud sõber, arstilt sobiva tõendi saamiseks maksid noormehed vahendajale sularahas sadu eurosid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Paari aasta eest sai keskkriminaalpolitsei vihje, et kaitseressursside ameti arstlikule komisjonile võidakse kaitseväeteenistusest vabastuse saamiseks esitada võltsitud haiguslugude andmeid ning sama kahtlus oli tekkinud ka kaitseressursside ametil.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul sai peagi selgeks, et kuna seda tehakse süsteemselt, tasub otsida seost arstiga, kes tõendeid annab.

Pärast 1990. aastaid teadaolevalt ainsa sellelaadse kriminaalasja uurimine on nüüdseks lõppenud ja üks süüdistatav on peamiselt Tallinnas töötav neuroloog Aleksandr, kes võttis inimesi vastu ka Maardus ja Paldiskis.

Teda süüdistatakse pistise võtmises, sest ta võttis raha eest eelisjärjekorras vastu noormehi, kes soovisid saada valede haigusnähtudega arstitõendit.

2011.–2014. aastani toimis skeem arsti osalusel, kuid viimases otsas ehk 2014. ja 2015. aastal jättis vahendaja Pavel neuroloogi mängust välja ja rahast ilma ning hakkas tema nimel ise tervisetõendeid võltsima.

Ka arsti osaluseta võltsitud tõendid olid piisavalt hästi tehtud, sest läksid arstlikes komisjonides läbi ja raha maksnud noormehed saidki pikenduse või vabastuse.

Summad, mida noormehed tõendite eest maksid, ulatusid paaristsajast tuhande euroni ning selle eest said nad enamasti tõendi, mis tagas neile kaitseväekohustuse edasi lükkamise, mõnele ka lõpliku vabastuse.

Oportuniteediga lõpetati kõigi tõendeid ostnud poiste kriminaalasjad ning kohustati neid maksma riigile kuni 1000 eurot.

Arst Aleksandrit esindava vandeadvokaadi Dmitri Teplõhhi sõnul on prokuratuuri süüdistus täiesti põhjendamatu ja arstil pole vähimatki põhjust ennast süüdi tunnistada ning kuna arst pole ametiisiki, ei saagi teda pistise võtmises süüdistada.

"Kõik arstile esitatud süüdistuses märgitud patsiendid käisid reaalselt arsti vastuvõtul. Arsti määratud diagnoosid vastavad anamneesile ehk sellele, mida patsiendid arstile vastuvõtul rääkisid," märkis Teplõhh ja lisas, et diagnoosi sai arst määrata üksnes patsiendi sõnade järgi ja muid võimalusi diagnoosi kontrollimiseks, näiteks määrata lisauuringud või analüüse, ei olnud.