Urve Palo: välisinvesteeringud pole edendanud teadus- ja arendustegevust
Kogemus on näidanud, et välisinvesteeringud ei ole suutnud tekitada nõudlust teadus- ja arendustegevuse järele, kuna välisomanikud eelistavad suuresti finantssektorit, kaubandust ja kinnisvara, tõdeb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
Loomaks jõukust läbi sissetulekute kasvu ei saa üle ega ümber ettevõtjate, aga ka riigi investeeringutest. Samas peame meeles pidama, et investeeringul ja investeeringul on vahe. Liiga kaua on nii erasektor kui ka poliitiline retoorika olnud fokusseeritud välisinvesteeringute najal majanduse ülesehitamisele.
Tänaseks oleme mõnes mõttes jõudnud teelahkmele, kus peame võtma tasakaalukama vaate ning julgustama ka kohalikul kapitalil põhinevate ettevõtetete investeerimistegevust.
Pikas plaanis on oluline, et kohalikud ettevõtted tegeleksid nii arenduse, disaini, tootmise, müügi kui ka müügijärgse väärtuspakkumisega. Meil on vaja aktiivset investeerimistegevust, kuid see peab olema tark ja läbimõeldud.
Kuidas siis saaks riik investeeringute tegemisele paremini kaasa aidata? Ettevõtetel on vaja tarka ja nõudlikku klienti, kes sunniks arendustegevusele panustama. Kogemus on paraku näidanud, et välisinvesteeringud ei ole suutnud tekitada nõudlust teadus- ja arendustegevuse järele, kuna välisomanike poolt on suuresti eelistatud finantssektor, kaubanduse ja kinnisvara valdkonnad.
Siinkohal saakski riik vahele astuda ja olla abiks „nutikust“ soodustava tegevusega, näiteks innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu.
Vabariigi valitsus on selles suunas juba mitut sammu astumas: tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamine ning tööstuse digitaliseerimise kontseptsiooni rakendamine (sh on kavandamisel 12,7 miljoni euro suurune toetusmeede töötleva tööstuse digitaliseerimiseks); Eesti IKT sektori arendamiseks 28 miljoni euro suunamine IKT arenguprogrammi; rahastusinstrumentide EstFund, Balti innovatsioonifond jpm ellukutsumine.
Samuti on fookus liikunud kõrgema lisandväärtusega välisinvesteeringute kaasamiseks avatud suurinvestori meetme kaudu. Ei saa mainimata jätta ka kasvanud EASi välisesindajate võrgustikku ning planeeritavat äridiplomaatia põhimõtete juurutamist, mis loovad tugevama aluse Eesti ettevõtjate ekspordi suurendamiseks ning targemate välisinvesteeringute ligimeelitamiseks. •
Tegemist on lühendatud versiooniga Urve Palo sõnavõtust konverentsil „Rohkem investeeringuid – milleks ja kuidas?“
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Konverents „Rohkem investeeringuid – milleks ja kuidas?“