EAS: Eesti sihib väiksema tööjõumahuga suuri kapitaliinvesteeringuid ({{commentsTotal}})

Metsä Woodi uue vineeritehase ehitus Pärnus.
Metsä Woodi uue vineeritehase ehitus Pärnus. Autor/allikas: Mardo Männimägi

Leetu investeeringute meelitamisega tegelev Invest Lithuania teatas esmaspäeval, et tehnoloogiaettevõte Continental investeerib Leedusse 95 miljonit eurot ja loob seal tuhatkond uut töökohta. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisinvesteeringute keskuse direktor Allan Selirand ütles Eestisse sedalaadi suurinvesteeringute toomise kohta, et siin sihitakse väiksema tööjõumahuga, aga suuremaid kapitaliinvesteeringuid.

Tehnoloogiaettevõte Continental teatas esmaspäeval, et ehitab Leedusse Kaunase piirkonda uue tehase, et laiendada autoelektroonika tootmismahtu. 95 miljonit eurot investeerib ettevõte viie aasta jooksul.

Selirand ütles ERRile, et Eestis oleks tuhande inimese töölevõtmine sõltuvalt regioonist, aga Tallinnas kindlasti äärmiselt problemaatiline, eriti kui tegemist on oskustööjõuga.

"Kui räägime tööstusest ja võib-olla ka Ida-Viru regioonist, siis teatud spetsiifiliste oskustega võib olla seal reaalne sellist tööjõudu leida ja ka kiiresti, sest seal on kuskil 10 000 töötut. Kui paljud neist võiks tööjõuturule tagasi pöörduda, on teine asi," tõdes ta.

Teise aspektina tõi Selirand välja, et Eestis sihitakse pigem väiksema tööjõumahuga, aga suuremaid kapitaliinvesteeringuid.

"Mu sisetunne ütleb, et kui on tuhatkond inimest ja 95 miljonit investeering, siis tegemist ei ole just kõige parema ülekursiga kapitaliinvesteeringuga," sõnas Selirand ja täpsustas, et see ei tähenda, et see investeering oleks halb.

"Julgeksin väita, et Eestisse on võimalik 100 miljonit investeerida ka näiteks 50 töökoha loomisega," kinnitas ta ja ütles, et hoolimata väiksemast inimtööjõu vajadusest võib siiski kõrget lisandväärtust pakkuda. "Väidan, et võib-olla meie suund rohkem on veelgi kapitalimahukamatele ja kõrgema lisandväärtusega töökohtadele".

Samas ei tähenda see, et Continentali suurinvesteering ei oleks leedukate võit, rõhutas Selirand, märkides, et Leedu on selliste suuremate korporatsioonide nimel pikemat aega töötanud ja praegu nende turg seda veel ka toetab.

Viimaste aastate töövõit: Metsä Woodi tehas Pärnus

Välisinvesteeringute keskuse juhi sõnul ei võitle Eesti enam teenuskeskuste näol ega ka tööstuses tööjõu hinna tõttu, vaid oskuste või infrastruktuuri, riigi eeliste või ka logistiliste eeliste tõttu.

Konkreetselt viimaste aastate suurematest investeeringutest rääkides tõi ta välja Metsä Woodi 55 miljoni euro suurust investeeringut kasevineeritehase rajamiseks Pärnusse. Eriline heameel on Selirannal just seepärast, et investeering läheb Tallinnast väljapoole ning et selle ettevalmistamiseks tehakse koostööd kohaliku kutsehariduskeskusega.

Küsimusele Eesti eeliste kohta, mille abil siia välisinvestoreid meelitada, vastas Selirand, et see on libe tee, kuhu ei tahaks minna, kuid nii ministrite personaalsed kohtumised tõeliselt kõrgete ettevõtete juhtidega, visiidid kui ka otsustajate külaskäigud Eesisse ja nende siin ettevalmistamine on see, mille tõttu Eesti investeeringuid saab.

"Väljast statistiliselt me numbritena nii hästi välja ei paista. Meil on küll IKT sektoris väga kõrge konkurentsivõime, meil on teatud sektorid, mis on väga kõrge konkurentsivõimega, aga kui vaadata puhtalt turumahtu, näiteks ülikoolilõpetajaid, siis riigi väiksuse tõttu tavalises matemaatilises arvutuses me nii hästi esile ei kerki," selgitas Selirand.

Seega on Eesti eelised paljuski seotud meie IKT kuvandiga ja Eesti riigi väiksuse ja paindlikkusega. Näiteks on võimalik riigi juhtidega kokku leppida, ka peaminister laua taha kutsuda ja investorilt uurida, millega saaks nende probleeme vähendada.

"Probleemid taanduvad peamiselt inimkapitalile - kuhu rohkem suunata fookust, osksustööjõudu ja millist oskustööjõudu. See ei puuduta ainult IT-sektorit, vaid ka näiteks metalli tööpinkide operaatoreid, CNC ja nii edasi," ütles ta.

Visiidil käinutest kolmandik otsustab Eestisse investeerida

Ühe mõõdupuuna, mida ka teiste riikide investeerimisagentuurid kasutavad, tõi Selirand välja selle, kui paljud välisettevõtted aasta jooksul riiki visiidile tulevad. Tema sõnul tehakse paljud äriotsused inimeste enda mugavusest lähtudes - tähtis on, kas Eestisse äri ajama tulev inimene tunneb end siin mugavalt või mitte.

"Statistiliselt peavad paljud asjad olema korras, aga otsus tehakse teataval määral ka subjektiivsel alusel, ükskõik, kui imelik see tundub. Peab paika lause, et äri ajavad ja investeerimisotsuseid teevad inimesed, mitte organisatsioonid, nii et see on kindlasti väga oluline osa," rõhutas ta.

EASi esindaja sõnul on investori Eestisse meelitamine ikkagi müügiprotsess. Kõigepealt on võimalikul investoril valikus 10-20 sihtkohta, millest sõelutakse välja mõned riigid, kuhu visiidile tullakse ja konkreetsemalt oludega tutvutakse.

"Kui oleme viie-kuue riigiga võrdluses, oleme seni olnud keskmisest paremad. Ehk me väljast näeme natuke halvemad välja kui me reaalsuses isegi oleme, tihtipeale neile meeldib siin - on puhas ja ärikultuur on neile sobilik. Oleme tihtipeale saanud umbes kolmandiku neist ettevõtetest kätte," märkis Selirand.

Järgmisel aastal on plaanis Eestis kohtuda sadakonna ettevõttega, kes siia plaanivad investeerida, ja neist kuskil kolmandik võiks välisinvesteeringute keskuse juhi hinnangul olla need, kes lähiperioodi sees siia ka investeeringu teevad, ehkki see ei pruugi samal aastal juhtuda.

Selirand märkis, et välisinvesteeringute mahud Eestisse on vähenemas, aga see on kahe tsükli vahepealne osa. Ta lisas, et on ise olnud EASis alles pool aastat, aga peabki enda missiooniks seda, et investoreid aktiivsemalt otsida ja mitte ainult pakkuda head teenust neile, kes on ise juba Eestist huvitatud, vaid suuta ka uusi huvilisi juurde tekitada.

Investorid on Seliranna sõnul huvitatud eelkõige õigusruumi stabiilsusest. Tema hinnangul ei ole ka koalitsiooni maksumuudatused maksukeskkonda praeguseni emotsionaalselt mõjutanud ning välisinvestorid ei ole neid võtnud riskantsena.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: