Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA), mis koordineerib pagulastele antavat operatiivtuge kogu liidus, avaldas neljapäeval andmed, mille kohaselt esitati EL-i ja Schengeni ala riikides selle aasta esimesel poolel 332 000 varjupaigataotlust – seda on 17 protsenti vähem kui 2025. aasta samal perioodil.

"Numbrid räägivad enda eest: Euroopa uus rändepoliitika annab tulemusi. Me peame jätkama jõupingutuste suurendamist Euroopa piiridel," ütles Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik Magnus Brunner.

EL leppis selle aasta alguses kokku uutes reeglites, mis võimaldavad riikidel rajada kolmandatesse riikidesse, näiteks Albaaniasse ja Rwandasse, nn tagasisaatmiskeskusi (i.k. return hubs), kuhu võib viia neid, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud ja teisi riiki jäämiseks sobimatuks tunnistatud migrante. Samuti on koostatud loetelud turvalistest riikidest, kust pärit inimestele varjupaika üldjuhul ei anta, välja arvatud erandjuhtudel.

Kuna paremäärmuslikud erakonnad koguvad toetust nii Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja teistes EL-i riikides eelseisvate oluliste valimiste eel, survestavad valitsused Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit kasutama järgmisel nädalal peetavat Euroopa Liidu olukorda käsitlevat kõnet selleks, et näidata, et peavoolupoliitikud suudavad rändega seotud probleemide lahendamiseks tõhusalt tegutseda.

Saksamaal, mis kuulub nende riikide hulka, kes soovivad suuremaid volitusi tagasilükatud varjupaigataotlejate väljasaatmiseks, vähenes taotluste arv aastaga 50 protsenti. Sellest hoolimata jätkab immigratsioonivastane parempopulistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) valimistel edu saavutamist.

Rootsis esitati eelmisel aastal kõigest 8485 varjupaigataotlust, mis oli viimase 40 aasta madalaim näitaja. Taani, mis on üks EL-i jõulisemaid kontrollimatu rände vastaseid riike, oli novembri lõpuks registreerinud ajalooliselt madala, 1835 taotluse suuruse näitaja. Austrias esitati taotlusi vähem kui ühelgi aastal viimase 23 aasta jooksul ning riik on välja saatnud rohkem tagasilükatud varjupaigataotlejaid kui sinna on uusi saabunud.

Samal ajal näitavad statistilised andmed, et ebaseaduslikud piiriületused on viimase kahe aasta jooksul vähenenud 55 protsenti.

Euroopa Liit on sõlminud naaberriikidega, näiteks Türgi ja Serbiaga, kokkuleppeid ebaseadusliku rände vähendamiseks.