Eesti riigiprokuratuur ei laienda kaitseministeeriumi haldusalas käimasolevat kriminaalmenetlust RKIK-i ja Dataseli vaheliste tehingute kontrollimiseks, kuna nende asjaolude uurimise võtab üle Euroopa Prokuratuur.

Riigi peaprokurör Astrid Asi ütles, et riigiprokuratuur analüüsis riigikontrolli auditis ja meedias avaldatud teavet RKIK-i ja Dataseli vaheliste tehingute kohta ning leidis, et see annab aluse kriminaalmenetluse alustamiseks, et kontrollida, kas nende tehingute tegemisel võidi toime panna kuritegu.

"Kuivõrd võimalikud rikkumised puudutavad Euroopa Liidu poolt hallatavate vahendite kasutamist, arutasime neid asjaolusid ka Euroopa Prokuratuuri kolleegidega. Jõudsime järeldusele, et kõnealune juhtum on Euroopa Prokuratuuri uurimispädevuses, mistõttu asub uurimist juhtima Euroopa Prokuratuur," ütles Asi.

Eesti soovis osta Ukrainale mürske ning riigi kaitseinvesteeringute keskus sõlmis 2024. aastal India ärimeeste ettevõttega Datasel S.R.L laskemoona ostmiseks ligikaudu 70 miljoni euro suuruse lepingu. RKIK tasus miljoneid eurosid ettemaksu, ent hiljuti tuli avalikuks, et ettevõte polnud varem ühtegi mürsku müünud, sõjakraami asemel saadi üha uusi lubadusi ning nüüd on vaidlus jõudnud kohtusse.

Dataseliga seotud hanke rahastus ei tulnud Eesti maksumaksjalt, vaid Euroopa rahurahastust. Tegemist oli Euroopa tasandi rahastusega, mille taustal on muu hulgas külmutatud Venemaa varadest saadud vahendid.

Samal ajal jätkab riigiprokuratuur 2025. aastal alustatud kriminaalmenetlust, milles kontrollib riigikontrolli auditis kirjeldatud asjaolusid.

"Uurimise keskmes on küsimus, kas kaitseministeeriumi haldusala aruandluse ja raamatupidamise korraldamisel võidi rikkuda raamatupidamiskohustust ning kas on alust kahtlustada dokumentide varjamist või hävitamist," selgitas Asi.

Sama uurimise raames analüüsib riigiprokuratuur ka riigikontrolli tänavuses auditis esitatud muud teavet, mis ei ole seotud Dataseli tehingutega.