Majandusministeeriumi tööhõiveosakonna juhi Kristi Meleski sõnul on suured personalikulud põhjendatud intensiivse üks-ühele nõustamisega ning vajadusega töötada täiesti uus teenus välja nullist.

"Programmis on osalejate nõustamisel väga suur roll ja seepärast moodustavadki nõustajate töötasud kuludest suure osa. Teiseks alustame puhtalt lehelt ning meil polnud valmis programmi, mistõttu oli vaja teha põhjalik ettevalmistustöö ja sekkumine ise välja töötada," lausus Melesk.

Programm on mõeldud eesti keele oskuseta 40- kuni 64-aastastele Ida-Virumaa naistele. Plaani õnnestumiseks peaks töö leidma 45 naist.

Finantsplaani kohaselt on projekti täpne kogumaksumus kolme aasta peale 799 365 eurot. Sellest 70 protsenti ehk 559 555,95 eurot katab Euroopa Sotsiaalfond+ ja ülejäänud 30 protsenti (239 809,70 eurot) on Eesti riigi kaasfinantseering.

Eelarve vaieldamatult suurima kuluallika moodustavad otsesed personalikulud, mis ulatuvad 615 845 euroni. Lõviosa sellest – 439 741 eurot – kulub otse tegevuste läbiviimise personalikuludeks, millele lisanduvad veel programmi ettevalmistamise personalikulud ning 15 protsenti kaudseid kulusid.

Melski sõnul on programmis projektijuht ja osalise koormusega programmijuht, Ida-Virumaa koordinaator ja kuus sillaloojat, kes töötavad täiskoormusega.

"Sillaloojad on nõustaja rollis ning vahetult kontaktisikud osalejatele. Programmi väljatöötamise käigus on tehtud ettepanek lisada uued rollid koolituskoordinaator ja disainer, kes on mõlemad osalise koormusega. See projekti rahalist mahtu ei suurendanud, kuid planeeritud kulusid tõsteti ümber," rääkis Melesk täpsustades, et disaneriteenuse väljast ostmine poleks andnud kokkuhoidu. Disaineri roll on toetada teavitustegevust.

Nõustajate kuupalk pole keskselt paika pandud, lisas ametnik.

Nõustajateks on Ida-Virumaa elanikud. "Need inimesed on nüüd värvatud. Nad on läbinud koolituse ning septembris hakkavad nad osalejatega töötama," lausus Melesk.

"Nõustaja hoiab inimestega kontakti ja kutsub neid ühistegevustele. Kuna osalejad on olnud tööturult väga pikalt eemal, vajavad nad tuge töö otsimisel ja selle ettevalmistamisel: enesekindluse leidmisel, CV koostamisel ning sobivate töövõimaluste otsimisel. Väga palju ongi personaalset tööd iga osalejaga," selgitas Melesk.

Programmis on planeeritud osalema 450 naist. Kuigi programm on suunatud töötutele, ei näe Melesk ohtu töötukassa tegevuse dubleerimisele.

"Tavaliselt tulevad inimesed töötukassasse ise kohale. Meie üritame uue lähenemisega leida üles need inimesed, kes ise töötukassa uksest sisse ei astu. Vaja on leida inimesed, kes on tööturul muutunud mitteaktiivseks, ei otsi enam tööd ega osale seetõttu ka tööturuteenustel," rääkis Melesk.

Melesk lisas, et probleem ei ole niivõrd selles, et nad ei ole töökohti leidnud, vaid tihtipeale on tööotsingutest loobutud või ei osata enam näha oma rolli tööturul.

"Samuti ei pruugita teada, milliseid töid pakutakse. Programmi oluline osa on viia tööandjad ja sobivad pakkumised osalejatega kokku. Näeme vajadust teha koostööd tööandjatega ning luua osalejatele kontaktivõimalus, et nad näeksid, millised töövõimalused piirkonnas leiduvad," lisas ta.