Eesti kohalike omavalitsuste (KOV) ülesanne on leida abivajadus, näiteks vanainimesed, kel on vaja aidata puud tuppa, ja siis see abivajadus rahuldada. Seaduse järgi on KOVidel üsna vabad käed otsustamaks, kuidas see abivajadus rahuldatud saab.

See tähendab, et KOV võib ka otsustada toetada näiteks neid noori vabatahtlikke kooliõpilasi. President Kersti Kaljulaid leiab, et just kogukond, olgu maal või linnaas, tunneb ise kõige paremini ära vastava piirkonna abivajaduse.

Arvamusfestivalil toimunud õmblusteta ühiskonna arutelus tõi Kersti Kaljulaid terve rea näiteid, kus kohalikud inimesed on pannud nõu ja jõu kokku, et aidata vanureid või näiteks erivajadusega inimesi.

Peljata ei tasuks ka traditsioonilisi lähenemisi: “See, millega saad ise hakkama, kutsu pere appi. Kui perega ei saanud lahendatud, kutsu küla appi. Kui sellest ka ei piisa, kutsu kohalik omavalitsus. Kui ka sellest ei piisa, teeme kõik koos.”

Oluline on läheneda probleemidele igas Eesti paigas erinevalt. President rõhutas, et haridusest ja tervishoiuteenusest ei tasu siinkohal rääkida, sest neid tagatakse  seaduse järgi üleriigiliselt.

Ta soovitas aga vaadata ühe maapiirkonna, aleviku noori, kel pole tegevust ning kes seetõttu veedavad aega tänaval. Põhjused ja lahendused on igas piirkonnas erinevad ja neid tuleb seetõttu ka erinevalt lahendada.

“Õmblusteta ühiskond ei ole raha küsimus, see on õigete asjade küsimus,” sedastas president viidates muutuste võimalikkusele.  

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tõdes siiski, et mõnes piirkonnas ei pruugi olla hakkajaid vabatahtlikke, kes jaksaksid taolisi ettevõtmisi eest vedada. Selleks peab igal KOVil olema pakkuda ka tagavaralahendus.

Selleks, et üks algatus saaks alguse, on vaja sädeinimest – algatajat, kes on valmis eest vedada, olid kõik kolm arutelus osalenud naist ühel meelel.

“Valige inimesi, kes tahavad teiega koostööd teha, mitte kes teavad, mis teile hea on,” soovitas president.

PPA peadirektori asetäitja Krista Aas tõi välja, et politsei saab küll tegeleda kuritegevuse tagajärgedega, kuid ennetustöö peaks algama koolist ja lasteaiast.

Kui vallavanem ostab aga KOVi raha eest enda autole kütust või korraldab pidusid ning kohalik kogukond vaikimisi ei tee selle osas midagi, siis ei saa ka politsei taolisele korruptsioonile järele jõuda.

Seetõttu on kogukonnal võimalik aidata kaasa ka tõhusamale politseitööle.

“Õmblusteta ühiskond eeldab suurt läbipaistvust ja madalat korruptsiivsust,” sekundeeris president. Õmblusteta ühiskonna eeldus on, et on avalik kes on saanud toetust ja mille eest.

Marika Priske soovitas mitte võrrelda Eestit Lääne- või Põhja-Euroopa riikidega, kelle elukvaliteedini jõudmine on meil veel keeruline.

Selle asemel tulekski mõelda, mida saab kohalik kogukond ise algatada, ette võtta ning kui vaja, siis ka KOVi ja riiki appi paluda.