Pikamäe ütles ERR-ile, et kohtuvõimuvastased ründed algasid Poolas kohe pärast praeguse parlamendienamuse võimuletulekut, vallandades esmalt kriisi Poola konstitutsioonikohtu ümber.

"Tänaseks, kus valitsus on asunud endale allutama ka Poola ülemkohtu ja kohtute haldamise nõukoja tegevust, on selge, et tegemist on üleüldisema katsega piirata Poola kohtuvõimu sõltumatust tervikuna," nentis ta.

Pikamäe sõnul kohtus ta Euroopa ülemkohtute presidentide võrgustiku esimehena seoses Poolas toimuvaga märtsis Euroopa Komisjoni asepresidendi ja justiitsasjade voliniku Frans Timmermansiga ning Poola valitsuse tegevust tauniva seisukoha avaldas ka ülemkohtute presidentide võrgustik.

"Tänase seisuga, mil Poola parlamendi alamkoda on heaks kiitnud sisuliselt Poola ülemkohtu laialisaatmise seaduse, andes justiitsministrile õiguse otsustada ülemkohtunike jätkamise üle, on Euroopa Komisjon ilmselt lähemal kui kunagi varem Poola suhtes erakorralise õigusriigi kaitse menetluse käivitamisele," nentis Pikamäe.

"Olen ka varem öelnud, et kohtuvõimu sõltumatuse kallale kippumine on esimene märk demokraatia ohustamisest riigis. Poola, aga ka Ungari ja Türgi kohtusüsteemide ümber toimuv näitab selgelt, et õigusriik ei ole enesestmõistetav ning selle eest seismine on alati aktuaalne," ütles Pikamäe.