Rikkumismenetlus algatati seoses Poola valitsuse Õiguse ja Õigluse (PiS) partei plaaniga suurendada kontrolli kohtusüsteemi üle, vahendas Politico.

Rikkumismenetluse eesmärk on sanktsioneerida Euroopa Liidu liikmesriike, kui nad rikuvad EL-i seadust või ei täida Euroopa Parlamendi, EL-i nõukogu või Euroopa Komisjoni regulatsioone, direktiive või otsuseid.

Komisjoni kinnitusel saadeti Poolale ametlik kiri, mis on rikkumismenetluse esimene samm ning milles märgitakse, et Poola hiljutine seadus rikub EL-i seadust, kui kehtestab nais- ja meessoost kohtunikele erineva pensioniea vastavalt 60 ja 65 aastat. Poola peab komisjonile vastama kuu jooksul.

Kui Poola komisjoni kirjale ei vasta või vastust ei peeta rahuldavaks, võib komisjon edastada teise hoiatuse, mida nimetatakse "põhjendatud hinnanguks", mis annab riigile lisaaja komisjonile vastamiseks.

Kui aga pärast mõlemat hoiatust Varssavi endiselt keeldub vastamast, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse (ECJ).

Komisjoni andmetel jõuavad 95 protsendil juhtudel riigid kompromissini või leiavad viisi, kuidas nõudmisi täita.

Kui Poola ei täida ka ECJ-i otsust, siis võib komisjon algatada uue rikkumismenetluse protseduuri - sel korral saadetakse vaid üks hoiatuskiri enne, kui riik saadetakse uuesti kohtusse.

Seejärel võib EL kehtestada Poolale suure rahalise karistuse, mis sõltub rikkumismenetluse kestusest ja tõsidusest ning riigi suurusest. Näiteks 2005. aastal määras ECJ Prantsusmaale 20 miljoni euro suuruse trahvi, samuti täiendavad 57 miljonit iga kuue kuu kohta, kuni riik hakkas täitma EL-i kalavarude kaitse meetmeid.

Poola pole ainus riik, kelle pärast komisjon on rikkumismenetluse alustanud. Juulis algatati see Ungari suhtes seoses sellega, et riik püüab piirata välismaal asutatud mittetulundusühingute tegevust.