Õppuste ametliku stsenaariumi järgi võitlevad Vene ja Valgevene väed terroristide ja separatistide vastu. Samal ajal kasutatakse õppustel tanke, rakette ja õhuväge. Mõned eksperdid arvavad, jutuga terrorismivastasest võitlusest tahab Moskva varjata õppuste tegelikku eesmärki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sõjandusekspert Pavel Felgengauer märkis, et viimistletakse Vene vägede võimalusi pidada mastaapset regionaalsõda Euroopas.

"See on ilmselge. Aga seda viimistletakse igal aastal. Õppuste mastaap kasvab, sest kasvab ka sõjaoht. Sest Lääs kavatseb meid rünnata ja meie valmistume ennast kaitsma. Loomulikult, parim kaitse on tihti ründamine," ütles ta.

Moskvas ollakse aga veendunud, et isegi kui vene sõdurid õpivad mitte terroriste maha suruma, vaid osalemist suures sõjas, ei ole Läänel õigust seda Venemaale ette heita.

Politoloog, Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi dotsent Kirill Koktoš märkis, et NATO viis eelmisel aastal läbi üle 300 erineva õppuse, Venemaa aga vähem kui 160 või 170.

"See tähendab, et suhe on selgelt NATO kasuks," kinnitas ta.

Eksperdid aga ei usu, et Venemaa väed jäävad pärast õppusi Valgevenesse, sest siis rikuks Valgevene otseselt oma kohustusi, mis on fikseeritud Euroopa tavarelvastuse piiramise leppes.

Sõjandusekspert Aleksandr Alessini sõnul isegi kui Venemaa jätab oma väed, siis Läänel on seda väga lihtne kontrollida.

"Nad tulevad konkreetsesse punkti ja loevad - üks, kaks, kolm, neli... Ja siis ütlevad, etg see on juba liig. Ja võivad ka küsida, kas olete Vene või Valgevene sõdurid? Sellepärast ma kahetsen, et Venemaa kasutab sellseid trikke, mis rikuvad tema imagot, mis on juba niigi rikutud," nentis ta.

Tema sõnul vähe usutav, et Aleksandr Lukašenka lubab oma liitlasele niisama lihtsalt ja tasuta paigutada Valgevenesse oma sõjaväebaas.

Felgengauer tõdes, et Lukašenkaga on alati raske asju ajada. "Seepärast ma ei usu, et need väed sinna lähevad ja millegi pärast sinna jäävadki. Sellel ei ole mõtet. On mõtet viimistleda nende viimist vajaduse tekkimisel," arvas ta.

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Kaupo Rosin ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Zapadi ametlik terrorismivastane stsenaarium ei vasta tõele.

"Rääkida saab ikkagi siin õppusest NATO riikide vastu," märkis ta.

Samas leidis Rosin, et kuigi Venemaa armastab tekitada jätkuprojekte, siis käesoleval aastal ei ole Venemaa poolt ette näha ühtegi muud liigutust, kui ainult õppus.

Samuti viib tema hinnangul Venemaa pärast Zapadi lõppu oma väed Valgevenest välja, mistõttu Lääne tähelepanu liigub mujale.

"See annab Venemaale omakorda võmaluse toimetada hiljem seal (Valgevenes) juba oma plaanide järgi edasi," tõdes Rosin.

"Vene armee on viimastel aastatel arenenud, on õpitud Ukraina konfliktist. Seda, et me oleksime üllatunud, seda ei ole, me oleme ikkagi jooksvalt kursis, mis toimub," kinnitas ta.

Valgevene kaitseministeeriumi ametlikus pressikeskuses seletatakse õppuste eesmärki Valgevene polkovniku Vladimir Markovi sõnadega:"Kui te ei mõtle sõja peale, siis sõda hakkab mõtlema teie peale. Vot, meie ei tahagi, et sõda meie peale mõtleks," märkis ta.

Minskis viibiva ERR-i ajakirjaniku Anton Aleksejevi sõnul on õppuste ametlikus pressikeskuses ajakirjanikke toidetud ainult ametliku infoga.

"Loodetavasti saab länipäevil toimuvast parema pildi, kui meid viiakse õppuste polügonile," ütles Aleksejev.