Õppuste organisaatorid viisid ajakirjanikud pühapäeval õhuväe polügoonile, et demonstreerida pilootide osavust. Taevas oli aga pilves ning ühtki lennukit ajakirjanikud ei näinud, ainult plahvatuse suitsu kümne kilomeetri kaugusel, vahendas "Välisilm".

Valgevene ohvitserid selgitasid õppuste stsenaariumit: Vene ja Valgevene õhuvägi hävitasid terroristide lennuvälja. Terroristid lasid alla ühe vene lennuki ja piloodid pidid katapulteeruma, neile läks päästemeeskond helikopteriga järele.

Valgevenes toimuvale õppuste osale kutsus Minsk ka rahvusvahelised vaatlejad, nende hulgas Eesti esindaja.

"Meie siia kutsumine Valgevene poolt on vabatahtlik ja juba see on üks läbipaistvuse ilminguid. Millised on need lõplikud tulemused, me saame öelda siis, kui oleme kodus tagasi ja me saame seda asja läbi mõelda," rääkis kaitseväe peastaabi rahvusvahelise koostöö jaoskonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Kaupo Kiis.

Vene eksperdid ei näe rasketehnika kasutamises midagi üllatavat.

"Seda, et võitlus terrorismi vastu nõuab õhuväge, rakette, tanke, kahurväge, näitas Süüria kogemus, Iraagi kogemus, kus kasutatakse kõiki neid relvastusi," selgitas Venemaa sõjandusekspert Viktor Litovkin.

Käesoleva õppuse stsenaarium ei keskendu Lähis-Idale, vaid viitab hoopis Ida-Ukrainas toimuvale.

"Need õppused on võitlus Valgevene eest. Valgevenes ilmusid samamoodi nagu Ukrainas mingid destruktiivsed, separatistlikud elemendid, kes tahavad lääne abil, NATO abil Valgevene Venemaast lahutada," selgitas Venemaa sõjandusekspert Aleksandr Alessin.

Valgevene analüütikakeskuse Aktuaalne Kontseptsioon direktor Aleksandr Špakovski ütles, et Minsk ei näe NATO-t ohuna.

"Me ei vaata NATO-t nagu ohtu. Valgevene uues kaitsedoktriinis on öeldud, et ohtlik on regiooni militariseerimine, mille põhjus on NATO tegevus oma idatiival. Samas me mõistame Poola ja Leedu vajadust oma sõjaväge moderniseerida," rääkis ta.

Õppuste organisaatorite sõnul osaleb Valgevene territooriumil Zapadil 7200 Valgevene ja 3000 Venemaa sõjaväelast. Samamoodi väitis Moskva eelmisel suvel Kavkaz 2016 õppuste ajal, et osalejaid on vähem.

"Siis ka öeldi, et õppustel osaleb 12 500 sõdurit. Peastaabiülem väitis õppuste lõpus, et tegelikult 120 000. Ja siis eelmise aasta oktoobris ütles Vene kaitseminister Sergei Šoigu, et õppustel Kavkaz oli 223 000 osalejat. Sellest lähtudes võib ennustada, et praegustel õppustel võib osaleda kuni 300 000 inimest, neist üle 100 000 sõjaväelase," arvas Venemaa sõjandusekspert Pavel Felgengauer.

"Vene jalaväes on Kaliningradist Vladivostokini 270 000 inimest. Kas niisugusel maatükil nagu kolm Valgevene polügooni, saavad kokku 100 000 inimest? See on ju naljakas!" kommenteeris Viktor Litovkin.

Kõik eksperdid on veendunud Vene sõdurid Valgevenesse ei jää ja lähevad kindlasti kodumaale tagasi.

"Alates 1.oktoobrist hakkab mobilisatsioon, kutsutakse 130 000 uut kutsealust. Samuti hakkab nende 130 000, kes praegu osalevad õppustel, demobiliseerimine. Tegemist on lahinguvalmis sõduritega, kes teenisid ligi aasta ja nüüd neid demobiliseeritakse," selgitas Felgengauer.

Isegi kui sõjaväelased lähevad koju, siis võib Venemaa teha nii nagu NATO Balti riikides ehk jätta oma tehnikat nagu tanke ja rakette nn eelpaigutatud lattu.

"Enam Venemaa ei kingi oma liitlastele tasuta tehnikat. Isegi kui me tahaksime, ei kingi venelased meile mitte midagi," ütles Alessin.

Vaatamata Venemaa ja Valgevene liitlassuhtele on Minsk viimase kümme aasta jooksul tagasi lükanud Moskva ettepanekud luua Valgevenes Vene õhuväebaas või paigaldada raketikompleksid Iskander.

"Aleksandr Lukašenko lubaks oma territooriumile paigaldada pigem väikese NATO kontingendi - näiteks 100 inimest - kui alaliselt Vene vägesid, sest Lukašenko mõistab hästi, et kui sinna tulevad Vene väed, siis Valgevene suveräänsusele ja Lukašenko enda režiimile tehakse varem või hiljem lõpp," arvas politoloog Mihhail Zahharov.