Eelmised Zapad-i õppused toimusid Valgevene territooriumil 2013. aastal. Võrraldes toonase ajaga on olukord piirkonnas muutunud ning seega muutusid ka õppuse eesmärgid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nende õppuste eesmärk on demonstreerida Valgevene-Venemaa ühtsust, sealhulgas sõjaväe ühtsust, ja demonstreerida ka meie sõjaväe jõudu. Ei ole siin midagi karta, sest mitte Venemaa ja Valgevene sõjalis- ja poliitiline liit, mitte kollektiivkaitselepingu organisatsiooni liikmed ei laienda pidevalt oma piire, vaid seda teeb Põhja-Atlandi allianss," rääkis Valgevene analüütikakeskuse Aktuaalne Kontseptsioon direktor Aleksandr Špakovski.

Paljud Lääne poliitikud ja eksperdid arvavad, et Venemaa ja Valgevene teadlikult näitavad õppustel osalevate sõjaväelaste arvu tegelikust väiksemana, et see arv ei ületaks Euroopa kaitsekoostöö organisatsiooni lubatud 13 000 inimest. Õppuste korraldajad lükkavad need väited ümber.

"Zapad 2017 õppustel osalevate vägede üldarv on umbes 12 700 sõjaväelast. Valgevene territooriumil tegutseb umbes 10 300 sõjaväelast: Valgevene poolt natuke üle 7000, Vene Föderatsiooni poolt umbes 3000," ütles Valgevene kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juht kindral-major Oleg Voinov.

Õppuste stsenaariumi järgi püüavad terroristid välismaalt saadud toetuse abil destabiliseerida olukorra Valgevenes. See sarnaneb Ida-Ukrainas toimuvaga, aga kui seal toetab Venemaa separatiste, siis õppuste käigus hakkab Venemaa neid hoopis maha suruma.

"Ma ei näe midagi üllatavat, et see klapib regionaalse päevakavaga. Kui me võtame NATO õppused samas Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis, siis seal on ka momendid, mille puhul saame tõmmata paralleele regionaalse päevakavaga," selgitas Vene humanitaarülikooli post-nõukogude riikide kateedri teadlane Aleksandr Guštšin.

Õppuste käigus kasutavad Venemaa ja Valgevene tanke, rakette ja õhuväge.

"Vaatamata sellele, et strateegilistes dokumentides on nimetatud teistmoodi, on kõige tõenäolisem vastane mõni Lääne ühendatud blokk. Ja kõik jutud sellest, et tegemist on võitlusega põrandaaluste terroristide jõukutega, see on teatud mõttes kelmus," kommenteeris politoloog Mihhail Zaharov.

Balti Venemaa uuringute keskuse direktori Vladimir Juškini hinnangul on õppuste eesmärk saata sõnum Läänele ja eelkõige NATO-le.

Venemaa elatustaseme langusest hoolimata on riik viimase kolme aasta jooksul korraldanud õppusi neli korda rohkem kui NATO ning seega saab Juškini sõnul õppuste eesmärk olla vaid üks: hirmutamine.

"Kui vaadata õppuste süžeed, siis see ei toimu ainult Valgevenes, vaid ka Venemaa polügoonidel. Õppused on paralleelselt mitmes sõjaväeharus
kogu Lääne sõjaväeringkonnas. Nagu hindab üks sõltumatu vene ekspert Golts,
kui kõik kokku arvutada, teeb see küll sada tuhat inimest. Õppused on erinevad,
aga neid korraldatakse ühe strateegilise eesmärgi nimel," rääkis Juškin.

Juškin tõi välja, et Venemaa on viimase paari aasta jooksul korraldanud üle saja õppuse, NATO vaid 38.

"Meie elukallidus on langenud 28 kuud järjest, aga alates aastast 2015 korraldasime 124 õppust, NATO vaid 38. Aastast 2015 korraldasime 23 õppust äkkvalmisoleku kontrollimiseks, aga NATO mitte ühtki. Me pole normaalsed inimesed ja seepärast tuleb meid karta," rääkis ta.

Leedu president Dalia Grybauskaité märkis, et need õppused on kasulik õppetund nii Leedule kui ka NATO-le tervikuna.

"On väga hea, kui nad leiavad turvaauke, siis teame, kuidas neid lahendada. Tõepoolest, need õppused - me näeme neid, teame, mis toimub ning need on väga kasulikud meile tuleviku jaoks, kui räägime NATO reformimisest, muutes seda efektiivsemaks ja kiiremaks otsuste langetamisel. Ja ka Leedule, kuidas parendada kaitset, reformida ja moderniseerida relvajõude. Õpime kõigest sellest, mis meie ümber toimub," rääkis Grybauskaité.

Õppused kestavad 20. septembrini.