Holger Roonemaa: suurim oht sõnavabadusele ({{commentsTotal}})

Holger Roonemaa
Holger Roonemaa Autor/allikas: Markus Sein / Pärnu Postimees

Autoriteetse sõnavabadusjuristi Floyd Abramsi hinnangul ei ole sõna- ja väljendusvabaduse kõige suurem oht paremäärmuslased, vaid tavaliste 20. aastates tudengite liberaalne ja n-ö progressiivne põlvkond, kirjutab Holger Roonemaa ja kutsub üles kuulama ka EKRE toetajaid.

Kuulasin hiljuti USA ühe autoriteetsema sõna- ja kõnevabaduse eest seisnud advokaadi Floyd Abramsi kõnet Arizona üliõpilastele. Praegu 81aastane Abrams kaitses 1970ndatel muu hulgas New York Timesi, kui ajaleht avaldas salajased dokumendid, mis näitasid USA sõjalise tegevuse tegelikku ulatust Vietnamis.

Läbi aastakümnete võitis Abrams mitmeid sõnavabaduse vaatepunktist olulisi kohtuasju, luues pretsedente, mille tähendus kestab tänase päevani.

Kohalik ülikool kutsus nüüd Abramsi Phoenixisse, et kuulata tema vaadet sõnavabadusele USA ülikoolide kampustes. Pealtnäha triviaalne teema, ent siinsed ülikoolid on üha sagedamini kimpus protestivate tudengitega, kes pole nõus ühte või teist nende maailmavaatega mitte kokku minevat esinejat lavale laskma. Kui enamasti sõditakse äärmuskonservatiivsete seisukohtade levitamise vastu, siis eelmisel nädalal näiteks ei tahtnud üliõpilased kuidagi lavale lubada kevadel skandaaliga ametist vabanenud FBI endist peadirektorit James Comeyt.

Kui võiks eeldada, et Abramsi arusaama järgi ei tohiks äärmuskonservatiividele sõna anda, siis tegelikult esines ta risti vastupidise arvamusega. Ta leidis, et ülikoolide ülesanne on pigem kulutada rohkem raha turvateenusele, et kõigil arvamustel oleks võrdne võimalus. „Ühtegi arvamust ei tohi blokeerida pelgalt seetõttu, et see kellelegi ei meeldi,“ ütles ta.

Abramsi kõne kõige huvitavam seisukoht oli aga see, et tema hinnangul ei ole sõna- ja väljendusvabaduse kõige suurem oht sugugi mitte paremäärmuslased, vaid tavalised 20ndates aastates tudengid. Seda sellepärast, et just see, enamasti liberaalne ja n-ö progressiivne põlvkond on kõige jõulisemalt teiste arvamuste kuulamise ja eetrisse laskmise vastu.

Abramsi kõne meenus mulle, kui lugesin reaktsioone riigikogus toimunud demokraatiatemaalisele arutelule. Polegi oluline, kui palju oli Jaak Printsi ettekande eesmärk just EKRE-t hirmu õhutamise eest kritiseerida, ent Helmede solvumine on mõistetav. Oli ju demokraatia-arutelu korraldamise taga just sotside fraktsioon ja Printsi kutsusid esinema nemad. Samal ajal otsivad sotsid kohalike valimiste kampaanias vihast vastasseisu just EKRE-ga. (Muide, kas pole EKRE teemalise paanika külvamine iroonilisel kombel seesama hirmu õhutamine, millest Prints oma kõnes rääkis?) 

Nagu riigikogu stenogrammist nähtub, oleks Printsile küsimuste esitamise lubamiseks piisanud sotside fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva peanoogutusest. Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa aga nägi Kõva „kehakeelest, et nad jäävad oma esialgse ettepaneku juurde“. Selle kehakeeletuse tulemusena muutus Printsi väga hea kõne lihtsalt kasutuks. Tegemist ei olnud enam debatiga, mille eesmärk oleks üht või teist osapoolt veenda, vaielda, jõuda ühisele seisukohale lähemale. 

Tegemist oli vaid ühe järjekordse tekstiga, mis kinnistab mõlema poole juba olemasolevaid veendumusi. Küllap kõlan naiivselt, aga selle asemel, et jõuda mingisuguselegi ühisele arusaamale lähemale, astuti taas kaks sammu teineteisest kaugemale. EKRE fraktsiooni liikmed ja nende valijad said kinnitust, et neile tehakse taas liiga. Märtrikuvand süveneb. Liberaalsed sotside valijad saavad Printsi kõnet Facebookis ja Twitteris jagada ja kommenteerida ning õhata, et oh-kui-hea-kõne. Oli muidugi hea kõne, aga mis sellest abi on? Mõlemad pooled elavad omas mullis edasi.

Kaks ja pool aastat tagasi toimunud riigikogu valimiste suurim möödapanek ajakirjanduses oli EKRE ignoreerimine. Neil vedas, kui nad üldse debatile pääsesidki. Nende seisukohti ei kuulatud, neid peeti veidrikeks. Keegi ei võtnud neid tõsiselt. Sellest hoolimata pääsesid nad kindlalt riigikokku.

Alles pärast valimistulemuste selgumist, kui esmane jahmatus möödas, hakkas ajakirjandus uurima fraktsiooniliikmete tausta, nende varasemaid konfliktseid sõnavõtte, nende lubadusi. Siiamaani kuuleb arvamusi, et neile ei tohiks üldse sõna andagi. Parem ignoreerimine, küll läheb siis üle. Ei lähe üle. 

Lahendus ei ole ignoreerida, vaid võtta EKRE-t kui paratamatut osa Eesti poliitilisest süsteemist, keda toetab (viimase uuringu järgi) 14 protsenti elanikest. Ei oleks tark anda nendele inimestele signaali, et nendega ei arvestata, et neid ei kuulata.

Eeskuju ei tule kaugelt otsida. Värskelt valimised taas võitnud Angela Merkel lubas vahetult pärast valimistulemuste selgumist, et kuulab uuel ametiajal ka paremäärmusliku partei AfD toetajaid. •

Holger Roonemaa on ajakirjanik ja ERR.ee uus kolumnist.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: