Rene Kundla: erakonnad mõtlevad end suureks ({{commentsTotal}})

Valimisreklaamid linnapildis
Valimisreklaamid linnapildis Autor/allikas: Sim Lõvi /ERR

Parteid teatasid valimiste algfaasis oma kodulehel uhkelt, kui paljudes omavalitsustes nad oma nimekirjaga väljas on. Tegelikult mõtlevad erakonnad end suureks, sest nii mõnigi nimekiri on tehtud üksnes n-ö linnukese pärast, koosnedes mõnikord vaid ühest inimesest. 

Eestis toimuvad oktoobrikuus kohaliku omavalitsuse valimised 79 omavalitsuses. Keskerakond teatas, et neid saab valida 73 paigas, EKRE kirjutas, et nad osalevad 50 omavalitsuses ja IRL andis teada, et nad on esindatud 47 kohas. Kõikidel oli vastavas uudises toonitatud, et tegu on nimekirjadega. 
 
Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et nimekiri on nimede loetelu. Jah, nimede, mitte nime. Kuigi nii Keskerakond, EKRE kui ka IRL on kolmes omavalitsuses väljas mitte nimekirja, vaid üksikkandidaadi tasandil. Harvad pole ka juhud, kus nimekirjas on alla kümne kandidaadi. 
 
Parlamendierakondadest pole ühenimelistest nimekirjadest puhas ka 54 omavalitsuses võistlev Reformierakond, kes ei suutnud rohkem kandidaate nimekirja saada Maardu linnas.
 
39 omavalitsuses esindatud Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on väikseim 7-liikmeline Jõhvi valla nimekiri Ida-Virumaal. 
 
Teen ettepaneku, et poliitterminoloogias võiks kokku leppida, et valimisnimekirja austavat nimetust saaks kanda valimistel sel juhul, kui omavalitsuse nimekirjas on koalitsiooni jagu nimesid. Näiteks sügisest Eesti populaarseima suurusega, 21-liikmelise volikogu puhul peaks nimekiri olema vähemalt 11-liikmeline. 
 
Eelolevatel valimistel jääb Riigikogus esindatud erakondadel alla selle piiri 57 nimekirja: SDE-l 3, Reformierakonnal 9, Keskerakonnal ja IRLil 13 ning EKRE-l koguni 19.
 
Vähemdemokraatliku  riigikorra puhul võiks koalitsioonivõimetute nimekirjade puhul olla valimiskomisjonil õigus kalameeste eeskujul saata nad alamõõdulisena tuldud teed tagasi, et nad saaks suuremaks kasvades tagasi tulla. 
 
Veidi võib mõista erakondade soovi end tegelikust suuremana paista, kuid tahes-tahtmata tuleb meelde võrdlus selle meeste WCga, kus koristaja on meeste pissuaari juurde kleepinud sildi „Ära ennast üle hinda, astu lähemale“. 
 
Lõpetuseks tunnistan, et palju suurema huviga kui libanimekirjade uudist loeks erakondade teateid, kus põhjendataks, miks IRL pole ühegi nimekirjaga väljas Lääne- ja Põlvamaal ning miks EKRE ei „anna tuld“ Ida-Virumaal. •

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: