Kivirähki analüüs: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa ({{commentsTotal}})

Valimistele agiteeriv tramm.
Valimistele agiteeriv tramm. Autor/allikas: POSTIMEES/SCANPIX

Tallinlaste eelistused kohalikel valimistel vahelduvad linnajaoti suuresti. Turu-uuringute AS uuringutejuhi Juhan Kivirähki analüüsist koorub välja ka see, millist erakonda eelistab teatud linnaosa elanike enamus.

Valijate erakondlike eelistuste pingerida kohalikel valimistel toob esile üsna sarnased poliitilised jõujooned sellega, mida nägime eelmisel nädalal avaldatud riigikogu valimiseelistuste puhul.

Tõsi, kuna kohalikel valimistel saavad osaleda ka määratlemata kodakondsusega ja teiste riikide kodanikud, kogub nendel oluliselt lisahääli Keskerakond ning vastavalt kahaneb teiste erakondade toetus. Erinevusi toob kaasa ka valimisliitude kaasalöömine valimistel – nemadki röövivad erakondadelt hääli, eriti väljaspool Tallinna.

Tallinnas valimisliidud küll eriti ilma ei tee, erand on vaid peamiselt mittekodanike toetusele tuginev Savisaare Valimisliit. Kuid seda kooslust ei saagi päris klassikaliseks valimisliiduks lugeda. Valimisliidu all peetakse ju enamasti silmas kodanike omaalgatusel tuginevat ühendust – nagu näiteks asumiseltside koostöös sündinud Vaba Tallinna Kodanikku –, mitte aga neid kooslusi, mille taha on varjunud erakondade tipp-poliitikud. Päris kindlasti ei ole antud juhul tegemist sellise valimisliiduga, mille edu nimel Vabaerakond kohalikel valimistel kandideerimisest loobus.

(lugu jätkub pärast jooniseid)

Väärib märkimist, et kuu aega enne valimisi on paljude valijate jaoks määramatus veel väga suur. Kui Tallinnas ei oska oma eelistust öelda umbes 25 protsenti küsitletutest, siis väljaspool Tallinna jätab oma valimiseelistuse ütlemata üle 40 protsendi küsitletutest. 

Kõige enam pakub loomulikult huvi, mis hakkab juhtuma Tallinnas. Kui vaadata Keskerakonna toetusprotsenti (44), siis võib tunduda, nagu oleks neile absoluutne enamus Tallinna volikogus juba tagatud. Siiski see nii ei ole, sest Tallinna kohalike valimiste eripära on see, et need toimuvad igas linnaosas eraldi ning koondtulemus moodustub kaheksa linnaosa tulemuste summast. 

Kui Keskerakonna võit on tõenäoliselt mäekõrgune Lasnamäel (seal toetas neid kaks kolmandikku küsitletutest) ning küllaltki veenev ka Põhja-Tallinnas, Haaberstis ja Mustamäel (üle 40 protsendi), siis Kesklinnas, Kristiines ja Nõmmel kogus Keskerakond üksnes neljandiku häältest ning Pirital vaid 16 protsenti. Nii peaks nende lõpptulemus piirduma umbes 34 mandaadiga. Muidugi võib sellele tulla lisa kompensatsioonimandaatidest, mille hulk sõltub sellest, kui palju mandaate jääb ringkondades välja jagamata ning kui palju koguvad toetust valimiskünnise alla jäävad nimekirjad.

Kui üritada samal viisil ka teiste erakondade toetusprotsendid mandaatideks teisendada, siis võiks Reformierakond oodata 15-17; Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10-12; EKRE 6-7 ja IRL 5-6 mandaadi võitmist.

Praeguste küsitlustulemuste põhjal võib viieprotsendilise valimiskünnise ületamisel jääda raskustesse ka Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn. Siiski võib seda seletada pigem asjaoluga, et valimiskampaania oli küsitluse ajal veel algfaasis.

Kuna Savisaart sooviks taas linnapeana näha 9 protsenti küsitletud tallinlastest (sellega on ta ühe pulga peal Rainer Vakra ja Kristen Michaliga; seevastu Taavi Aasa sooviks linnapeaks 25 protsenti), siis võib arvata, et ka tema valimisliidu toetus võib veel kasvada. Kuid kindlasti ei leia aset sellist tõusu, mis viiks Urmas Sõõrumaa poolt lubatud valimisvõiduni. Pigem võiks neile prognoosida 5-7 mandaadi saamist volikokku. Samas tähendab iga Savisaare valimisliidule tulev lisaprotsent Keskerakonna toetuse vastavat kahanemist.

Keskerakonna ja Savisaare valimisliidu omavahelises mõõduvõtmises tuleb arvestada saatuse irooniat, et kogu see ulatuslik propagandamasin, mis Tallinnasse Savisaare ettevõtmisel on loodud, ei teeni praegu enam oma endist isandat, vaid ametis olevat linnavõimu. Nii peab Savisaar leidma oma kampaania tegemiseks muid võimalusi, nagu näiteks viimastel päevadel aset leidnud ekskursioonid Hundisilmale.

Muidugi on valimiskampaania otsustav faas – vahetud debatid raadios ja televisioonis – alles algamas, mis kindlasti võib mingil määral muuta ka valijate eelistusi. •

Toimetaja: Rain Kooli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: