Maasikas: Euroopa juhid lahkusid Tallinnast palju targemana ({{commentsTotal}})

Mainekas Briti ajakiri Politico kirjeldas Eesti korraldatud digitaalvaldkonna tippkohtumist pealkirjaga: "Kohtumine oli tühi, välja arvatud toidukalorite poolest". Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas kinnitas aga, et juba oktoobris vormuvad Kultuurikatlas peetud arutelud konkreetseteks järeldusteks.

"Täna arutasid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid Kultuurikatlas seda, kuidas Euroopa saab hakkama ja saab kasu praegu toimuvast kõige suuremast muutusest meie ühiskondades – digitaalsest revolutsioonist," selgitas Maasikas "Aktuaalses kaameras".

Tallinnas peetud arutelu tulemused saavad tema kinnitusel osaks Euroopa ametliku Ülemkogu tippkohtumise järeldustest oktoobris, mil peaminister Jüri Ratas peab andma aru, kuidas erinevate digitaalse siseturu eelnõudega edasi on liigutud. "Euroopa juhid lahkusid Tallinnast palju targematena ja teadlikumatena kui nad siia tulid – ma pean seda heaks tulemuseks," ütles Maasikas.

Saatejuht märkis, et uudiste põhjal on digiteemasid justkui varjutanud teised teemad, näiteks Euroopa Liidu reformimine, mitmekiiruseline Euroopa ja Kataloonia referendum. Maasikas jagas aga kahe päeva arutelud neljaks osaks.

Esiteks tõi ta välja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Suurbritannia peaministri Theresa May külaskäigu Tapale oma sõdurite juurde. Teiseks mitteametlikud kohtumised, mis toimusid juba eile, näiteks kohtusid Macron ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. "Merkel ütles välja selle, mis oli väga oodatud: Saksamaa on valmis – ja sellega ta ju ütles, et ka Saksamaa tulevane valitsus, mida ta nüüd hakkab moodustama – on valmis arutama Macroni ideid Euroopa reformimiseks."

Kolmanda teemana tõi Maasik välja neljapäevase riigipeade õhtusöögi, mille peateemaks oli Euroopa tulevik ja mille Ülemkogu eesistuja Donald Tusk võttis kokku kinnitusega, et Euroopa Liidu reformi edasiarenduse soov on olemas ja kahe nädala pärast ütleb ta, kuidas seda arutama hakatakse.

"Ja siis oli tänane päikseline päev Tallinnas Kultuurikatlas, kus riigipeadele ja valitsusjuhtidele räägiti oskusest, mida on vaja digimaailmas, räägiti küberjulgeolekust, räägiti digimajandusest. Ma ei hakkaks neid osi tähtsusejärjekorda seadma – Eestile on kõik väga olulised," kinnitas Maasikas.

Maasikas rõhutas, et tippkohtumine on suurim rahvusvaheline üritus, mis Eestis kunagi korraldatud. "Nii palju kui on tipp-poliitikuid sulle külla tulemas, nii palju on ka väljakutseid," tõdes ta. "Iga liidri iga samm sinu territooriumil on sinu vastutus ja sinu väljakutse." Ta kinnitas, et Eesti eesistumise korraldust ja ürituste sujuvust on palju kiidetud ning tähelepanu on püütud ka teemavalikutega. "Leida need teemad ja leida need esinejad, kes saavad väga hõivatud ja väga tähtsate liidrite tähelepanu – see meil täna õnnestus."

Toimetaja: Anette Parksepp



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: