"Asun välisministeeriumis täitma Euroopa asjade asekantsleri ülesandeid," ütles Maasikas neljapäeval BNS-ile oma tulevase töö kohta. Maasikas oli enne eriesindaja kohale määramist 2016. aasta suveni Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures.

Maasikas rõhutas, et tema kohustused ministeeriumis ei hõlma ainult Euroopa Liidu teemasid, vaid laiemalt Eesti suhteid kõigi Euroopa riikide, EL-i kandidaatriikide ja laienemiskõnelusi juba alustanud riikidega, nagu näiteks Türgi.

Neljapäeval kinnitas valitsus oma otsusega Maasika välisministri asendajaks Euroopa Liidu üldasjade nõukogus kuni selle valitsuse volituste lõpuni.

"Vajadusel välisministrit üldasjade nõukogus asendades jään jätkuvalt katma EL-i üldasju ehk siis institutsioonidevahelisi suhteid, EL-i tööplaani ehk seadusloome kava, mis Eesti eesistumise ajal sai värskelt kinnitatud, kuni 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteni. Aga üldasjade hulka kuulub ka näiteks laienemispoliitika ja muud laiemad horisontaalsed teemad, näiteks Eesti võttis oma eesistumise ajal sinna küberjulgeoleku," selgitas Maasikas.

Lisaks kuulub üldasjade nõukogu pädevusse ka Euroopa Liidu mitmeaastane eelarveraamistik (MFF), mille osas Euroopa Komisjon on lubanud maikuus uue ettepanekuga välja tulla. Euroopa Liidu praegu kehtiv eelarveraamistik on kokku lepitud aastateks 2014 - 2020. Seda, milline saab olema ühenduse uus eelarve, hakkavad liikmesriigid Euroopa Komisjoni ettepanekut aluseks võttes arutama 2018. aastal.

Valitsus on määranud Maasika Eesti-sisese ametkondadevahelise Brexiti-töörühma juhiks. Brexiti küsimused on samuti EL-i üldasjade nõukogu pädevuses artikkel 50 arutelude raames, millel osaleb 27 riiki.

Maasikas esindas lõppeva aasata teisel poolel Eestit kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariiki Euroopa Parlamendi aruteludes ning Euroopa Liidu üldasjade nõukogus.

Eesti eesistumine kestab 1. juulist kuini 31. detsembrini, kuid tänaseks on kõik eesistumisega seotud olulised üritused peetud.