Neljapäeval algab kohalike valimiste eelhääletus ({{commentsTotal}})

{{1507030800000 | amCalendar}}
Foto: Greete Palmiste/Tagne Orav/ERR

Neljapäeval algab Eestis kohalike omavalitsuste volikogude valimise eelhääletus, kokku on end üles seadud ligi 12 000 kandidaati.

Kuni pühapäeva, 8. oktoobrini toimub eelhääletamine maakonna valimisjuhi määratud maakonnakeskuse jaoskonnas. Hääletamine algab kell 12 ja lõpeb kell 20.

Elektrooniline hääletamine algab neljapäeval kell 9 ja kestab ööpäevaringselt kuni 11. oktoobri kella 18.

Valimispäeval, 15. oktoobril toimub hääletamine kella 9-20. Toimub ka kodust hääletamine. 

Kõige enam kandidaate on Harjumaal, kõige vähem Hiiumaal

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerib 11 804 inimest.

Esmaspäeval oli viimane päev, kui valla või linna valimiskomisjon võis tühistada kandidaatide registreerimisotsuse või registreerimata jäetud kandidaadid registreerida, teatas valimiskomisjon. Seega osaleb kohalikel valimistel 11 804 kandidaati, vahenda

Kõige enam kandidaate on Harjumaal, kus 15 linnas ja vallas pürib volikokku 1762 inimest. Samuti on üle tuhande kandidaadi osalemas nii Ida-Virumaal kui ka Lääne-Virumaal. Kaheksasse volikokku kandideerib Lääne-Virumaal 1141 ja Ida-Virumaal 1058 inimest.

Kõige vähem kandidaate on Hiiu maakonnas – Hiiumaa valla volikokku kandideerib 195 inimest. Tallinnas on kandidaate 1414, Tartus 360.

Kokku valitakse 79 omavalitsuses 1729 volikogu liiget.

Üle Eesti on avatud 28 valimisjaoskonda

Tallinnas Järve keskuses käis juba teisipäevalvilgas töö, et neljapäevaks sinna valimisjaoskond püsti panna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelhääletamise periood tähendab esiteks seda, et füüsiliselt saab hääletama minna väljapool rahvastikuregistri järgset elukohta.

"Üle kogu Eesti on maakonnakeskustes avatud 28 valimisjaoskonda. Tallinnas, Tartus veidi rohkem, kõikides teistes maakonnakeskustes üks jaoskond, kus korraldatakse ümbrikuga hääletamist ehk väljaspool elukohta hääletamist. See on selline hääletamisviis, kus inimesed saavad hääletada sõltumata oma elukohast ja siis see ümbrik liigub nende elukohajärgsesse valimisjaoskonda," selgitas vabariigi valimiskomisjoni valimisteenistuse juht Priit Vinkel.

Maakonnakeskustes hääletamine kestab pühapäevani. Seejärel avatakse esmaspäeval eelhääletamiseks kõik 557 valimisjaoskonda üle Eesti ning siis on kolmel päeval võimalik eelhääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Alates neljapäevast kuni järgmise kolmapäevani kestab aga ka elektroonilise hääletamise periood.

"Täpselt nagu varasematel aastatel on võimalik inimesel valida, millist enda tuvastamisvahendit ta kasutab, millise - kas ID-kaardi, digi-ID või mobiil-ID - ta kasutusele võtab. Hääletada saab ikka kas lauaarvuti, sülearvuti või mõne muu arvutisüsteemiga. Mobiiltelefonist ja tahvelarvutist hääletada ei saa," rääkis Vinkel.

Solvak: e-hääletamist ei pea kartma

Algavat e-hääletamist ei pea kartma, kinnitas Tartu ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvak "Aktuaalsele kaamerale".

Mõne aasta tagusesse aega tagasi vaadates tõdes ta, et e-hääletuse turvalisuse kahtluse alla seadmine võib lühiajalist mõju avaldada.

Seda, et mõni erakond nüüd kahtlejate tõttu e-hääli kaotab või teine võidab, Solvak ei usu.

"Ka varasema kogemuse põhjal, näiteks 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal oli üks kurikuulus kaasus, kus toodi Tallinna ja kes andis pressikonverentsi, et teema on ebaturvaline, aga Eesti eksperdid demonstreerisid, et see kriitika, mis seal tehti, pole pädev. Siis me nägime, et hästi korraks, paariks päevaks, oli usaldus langenud, siis taastus jälle," rääkis Solvak.

"Ja selle ID-kaardi turvariski puhul on teada, et augustis tehtud küsitlused ja sama sõnastusega küsitlus septembris, kui see turvarisk teatavaks sai, näitavad, et usaldatatavuse ja kasutatavuse langus on paari protsendi võrra kukkunud, mis on statistilise vea piir," lisas ta.

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael, Elo Ellermaa

Allikas: ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: