Sõidujagajate väärteomenetlused pole aastaga kuhugi jõudnud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Taksofirmade liit viis aasta aega tagasi politseisse poolsada avaldust Uberi ja Taxify all tegutsenud juhtide kohta ning politsei alustas ka menetlust, kuid lahendini ei ole ükski neist aasta jooksul jõudnud.

Taksojuhtide liidu juhatuse liige ja Elektritakso juht Ermo Kontson usub, et tõenäoliselt ei jõuagi menetlused kuhugi, sest novembrist jõustub seadus, mis sõidujagamisteenuse seadustab.

"Ausalt öeldes ei ole ma üldse üllatunud, sest enne nende avalduste esitamist käisime me taksoettevõtete liidu liikmetega politseis, istusime seal laua taga ja täiesti selgelt kumas igalt poolt läbi, et tegelikult politsei ei kavatsegi mitte midagi teha," rääkis Kontson ERR-ile.

"Nad küll ütlesid, et kui me need avaldused esitame, siis nad peavad neid menetlema, aga võidakse menetleda väga kaua ja kui vahepeal võetakse vastu uus seadus, võidakse need menetlused lõpetada."

See ei oleks tema hinnangul aga õiglane, sest avaldused puudutavad perioodi, kui seadus ei kehtinud.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe kinnitas, et menetlusotsused tulevad pärast seaduse jõustumist.

"Kuna riigikogust ja valitsuselt tulid signaalid, et uudne sõidujagamine seadustatakse, siis meie hinnangul pole olnud mõistlik menetlustesse suurt ressurssi suunata," ütles ta.

"Need väärteoasjad suurendavad politsei menetluskoormust, kuid objektiivne hinnang tegevusele tuleb siiski anda. See aga ei tähenda, et see peab lõppema karistusotsusega," märkis Tikerpe.

"1. novembril jõustuv seadus paneb sõidujagamise (infoühiskonna) teenuse paremini raamidesse. Menetlusotsused teeme pärast seaduse jõustumist," lisas ta.

Kokku laekus politseile 58 avaldust ning Tikerpe sõnul on mitme kuu jooksul kuulatud üle juhte ja reisijad ning selgitatud teisi asjaolusid.

Politsei on varasemalt tunnistanud sõidujagajate tegevuse ebaseaduslikuks.

Mitu kuud enne seda, kui taksojuhid avalduste paki politseisse viisid, lõpetas politsei kaks menetlust kokkuleppevedajana teenust osutanud juhtide suhtes. Kuigi teenus tunnistati ebaseaduslikuks, lõpetati menetlused otstarbekuse kaalutlusel.

Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kaja Friedemann põhjendas ühe juhtumi lõpetamist Postimehele nii: "Kuna Uber oli Eestis tegevust alustanud alles viis päeva enne rikkumise toime panemist ning sellega kaasnes mitmesugust, kohati vastukäivat informatsiooni, siis oli mees asjaolusid ebaõigesti tõlgendanud, teadmata, et üksnes Uberi rakenduse abil ei tohi teostada taksoveoteenust ilma vastavate dokumentideta".

Samas lisas ta, et kirjeldatud teenus, sõltumata sellele antud nimetusest, on sisuliselt ikkagi tasulise sõitjateveo teenuse osutamine, mis eeldab ka vastava tegevusloa olemasolu. "Kuna mehel luba ei olnud, pani ta toime rikkumise - tasulise sõitjateveo osutamise ilma seaduses ettenähtud dokumentideta."

Sel ajal, kui taksoettevõtted avaldused politseisse viisid, oli aga olukord teistsugune - Uber ei olnud enam Eestis uus teenus ning politsei oli oma seisukoha välja öelnud.

Tänavu juunis kiitis riigikogu 86 poolthäältega heaks platvormipõhist taksovedu reguleeriva nn Uberi ja Taxify seaduse, mis jõustub novembrist.

Seadus sätestab eraldi taksoveo liigina infoühiskonna teenuse vahendusel osutatava sõitjateveo, mille puhul nii tellimine kui hinna arvestamine toimub läbi IT-platvormi. Seadusega tekib Eestis sisuliselt uus taksoregulatsioon.

 

 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: