Volinik: lähetatud töötajate direktiivi uuendus tagab õiglased reeglid kõigile ({{commentsTotal}})

Lähetatud töötajate direktiivi muutmine tagab selle, et kohalike töötajate õigused laienevad ka lähetatud töötajatele ja reeglid on õiglased kõigi jaoks, ütles Euroopa Komisjoni tööhõivevolinik Marianne Thyssen. Kõnelusi juhtinud tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul oli tegu Eesti eesistumise kõige keerulisemate läbirääkimistega.

Ossinovski astus pärast 14 tundi kestnud ministrite läbirääkimisi võiduka sõnumiga ajakirjanike ette: "Mul on hea meel öelda, et meie ühised pingutused on end ära tasunud. Meil on kokkulepe."

Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik Marianne Thyssen ütles, et direktiivi muutmine tagab kõigile õiglased reeglid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lähetatud töötajate direktiivi uuendus tagab selle, et reeglid on õiglased kõigi jaoks. Need õigused, mis on kohalikel töötajatel, laienevad ka lähetatud töötajatele," sõnas ta.

Ossinovski sõnul oli tegemist tema kõige keerulisemate läbirääkimistega kogu eesistumise raames.

Ungari ja Poola on direktiivile olnud häälekalt vastu juba kuid ja süüdistanud Kesk-Euroopa riike protektsionismis. Diplomaatide sõnul oli Pariisi klammerdumine oma nõudmiste külge see, mis pani trotsist kokkuleppe vastu hääletama ka Läti ja Leedu.

Eesistuja Eesti kompromiss pidi vastused andma kolmele küsimusele: mis saab transpordisektorist, kui pikk on lähetuse aeg ja millal uuendatud direktiiv kehtima hakkab.

Veokijuhtide teema delegeeriti transpordiministritele ja lepiti kokku, et uued reeglid hakkavad kehtima nelja aasta pärast.

Kõige keerulisem oli leppida kokku lähetuse kestuses, kus Prantsusmaa ja liitlased nõudsid 12 kuud, Euroopa institutsioonid ja paljud liikmesriigid 24 kuud.

"Lõpuks leppisime kokku selles, et lähetuse baaspikkus on kuni 12 kuud, aga juhul kui teenuse osutajal on lähetust pikemaks vaja, näiteks tal on pikemad lepingud, rohkem tööd, muid objektiivseid põhjuseid, miks lähetus peab olema pikem, siis kohalikku tööinspektsiooni teavitades on seda lähetust võimalik saada sisuliselt automaatselt 18 kuule. Eks ta ole poliitiliste kompromisside kunst," selgitas Ossinovski.

Lähetatud töötajate direktiiviga töö Eesti eesistumise raames jätkub, sest nüüd on vaja kokkulepe saavutada Euroopa Parlamendiga, kes on mitmes põhimõttelises punktis liikmesriikidega erimeelt.

Ossinovski sõnul Eesti konkurentsivõime ei väheneks

Kuigi osad analüütikud ja ka tööandjad on öelnud, et lähetatud töötajate direktiivi muutmine aeglustab vaesemate riikide majanduskasvu ja vähendab Eesti konkurentsivõimet, Ossinovski sellega nõus ei ole.

"Esiteks, me liigume selles suunas, et madalad palgad poleks Eesti konkurentsieelis ja tegelikult teenuse osutamisel siiski meie teenuseid ostetakse, sest me suudame kvaliteetseid teenuseid osutada. Loomulikult tuleb tähele panna, et ka edaspidi Eestis konkurentsieelis siiski jääb, kuna lähetamise puhul on tähtis, et maksud makstakse meie koduriigi maksusüsteemi alusel. Ja kui vaatame riike, kuhu me lähetame, siis seal on maksukoormus kõrgem, mis tähendab, et see konkurentsieelis ettevõtetele teenuse osutamisel kahtlematult jääb," selgitas Ossinovski.

Minister tõdes, et eelkõige oli direktiivi muudatust vaja Lääne-Euroopa riikidel.

"Jah, põhiliselt oli see oluline Lääne-Euroopa riikidele ja neis küsimustes, kus neil on legitiimne vajadus seda muuta, oleks vastutustundetu meil lihtsalt öelda, et kuna meile ei meeldi, siis oleme vastu," rääkis ta.

"Võtame olukorra, et mõne aasta pärast peame me rääkima läbi ühtekuuluvusfondi vahendite jaotamise ja Lääne-Euroopa riigid võiksid öelda, et miks peaksid nad panustama Ida-Euroopa riikide ülesehitamisse. Arvan, et Euroopa Liit on väärtuspõhine majandus- ja poliitiline ühendus ja me peame otsima ühist meelt," lisas Ossinovski.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: