Viktor Trasberg: Kalevipoja lähetamine

Foto: erakogu

Lähetatud töötaja direktiiv aitab Eestil pääseda võileivahinnatööjõuga Ida-Euroopa riigi staatusest, leiab Viktor Trasberg Vikerraadio kommentaaris.

Eelmisel nädalal tegeles Euroopa Liit niinimetatud lähetatud töötaja palgatingimustega. Tehti  täpsustusi direktiivi, mis sätestab sellise töötaja palgataseme ja sotsiaaltagatised, kes on saadetud teise riiki ajutiselt mingit tööd tegema.

Täna on nii, et lähetatud töötaja direktiivi kohaselt saab välisriiki komandeeritud töötaja oma koduriigi palka, aga see palk peab olema vähemalt sihtriigi miinimumpalga tasemel. Ka on sihtriigis sellise töötasu maksmine ajaliselt piiratud.  

Teatavasti valitseb aga Euroopa riikides palgatasemetes suur erinevus. Mõned rikkamad ja kõrgema palgatasemega riigid on süüdistanud madalama palgatasemega maid (ehk siis kesk- ja idaeurooplasi) palgadumpingus. Mis tähendab, et Ida-Euroopast saabunud töötaja palk on oluliselt madalam kui kohalikul, andes eelise firmadele, kes selliseid töötajaid kasutavad. 

Meie ettevõtjad on nimetanud lähetatud töötaja direktiivi tehtud muudatusi Eesti konkurentsivõime piiramiseks. Mis on mõistetav retoorika. Aga see, millega taolist väidet põhjendatakse ja milliseid järeldusi sellest tehakse, ei ole küll vastuvõetav.  

Mõned täpsustused. Nimetatud direktiiv puudutab ainult neid töötajaid, kes töötavad lähetuse vormis. See ei kehtesta mingeid palgatasemeid teistes liikmesriikides. Nii ei nõua direktiiv ka Hiina riisikasvatajale võrdväärset töötasu Prantsuse põllumehega, nagu arvas eelmisel nädalal üks Eesti pangatöötaja. 

Küll aga püütakse uue regulatsiooniga lähendada kohalike ja riiki saabunud külalistöötajate palgataset ja lühendada aega, mis külalistöötaja oleks „lähetatu“ staatuses. 

Eesti tööandjad ja mõned parlamendierakonnad väidavad, et tegemist oleks nagu mingi tollimaksuga ning kui lähetatud töötajale tuleb välismaal kõrgemat palka maksta, võib asi minna koguni nii hulluks, et Eestis polegi võimalik rikkamale Euroopale järgi jõuda.

See on muidugi jabur väide. Miks peaks Eestist lähetatud töötaja saama näiteks Rootsis töötades vähem palka kui rootslane? Kas Eesti ettevõte müüb oma toodangut Rootsis Eesti hinnaga (mis võiks olla madalam) või teeb ta seda ikka Rootsi hinnast lähtudes? Pole kahtlust: kaupu ja teenuseid müüakse ikka Rootsi hinnaga!

Kas Eestist lähetatud töötaja Rootsis ostab igapäevast toitu Eesti või Rootsi hinnaga? Kahtlemata kohapealse ehk Rootsi hinnaga! 

Kas Eestist lähetatud töötaja maksab eluaseme eest Eesti või Rootsi hinda? Ei tee Rootsis keegi sellepärast hinnaalandust, et tegemist on eestlasega.

Siit tagasi küsimuse juurde – miks siis Eesti firmad, kes müüvad kaupa arenenud lääneriikide hinna eest, peaksid oma töötajatele välisriikides maksma madalamat palka?

See niinimetatud konkurentsivõime tuleb sellisel juhul puhtalt Eesti töötajate heaolu ja normaalse elu arvelt. Inimesed on sunnitud elama välismaal „sokisahtlis“, sööma makarone ja jooma kaasatoodud odavat Läti õlut. Kas see on see konkurentsivõime, mida me tõepoolest säilitama peaksime?

Jah, loomulikult teenivad välismaal töölähetuses viibivad töötajad rohkem kui kodumaal. Aga see surub inimesed ikkagi alaväärsetesse tingimustesse.

Kui Eesti ettevõttele on uus direktiiv kahjulik, siis tähendab see ainult seda, et nüüd ei saa Eesti inimesele välismaal maksta pikaajaliselt madalamat palka kui kohalikule. Ehk pole võimalik teha hinnadumpingut Eesti töötaja arvelt.   

Kahjuks on meedias kõlama jäänud ainult ühe poole seisukoht – see, mida arvavad tööandjad. Samas pole näinud ühtegi lähetatud töötajat midagi ütlemas. Meie laevad on täis tuhandeid lähetatud kalevipoegi, aga keegi pole suvatsenud küsida, millistes tingimustes sellised lähetatud tegelikult elavad. Küll aga aimame töö- ja elutingimuste kohta mõndagi mõnede teleseriaalide ja isiklike juttude järgi. 

Tööandja püüavad väita, et nõue kõrgema palgatasemele võiks tuua kaasa teenustest loobumise ja kõrgema tööpuuduse Eestis. Oot-oot – kas Eestis on tegemist tööpuuduse või tööjõupuudusega? Tahaks ikka kuulda seostatud juttu!   

Kokkuvõttes – odava töö aeg Eestis on lõppenud. Mõttelaad, et ehitame ettevõte konkurentsivõime odava töö eelisele töötaja arvel, määrab meid pikaks ajaks vaesusesse. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: