Kristian Jaani ütles pressikonverentsil, et häirekeskus sai esimese kõne kell 11.04, et vanalinnas liigub nugadega vehkiv mees, kõnesid tuli häirekeskusesse rohkem kui üks.

"Patrull vaatas seda ka videokaameratest ja oli kohal vähem kui 10 minutiga," märkis ta.

Jaani sõnul ei reageerinud mees politsei poolt antud korraldustele ning ründas politseid, misjärel tegi politsei kolm hoiatuslasku ja ühe kontaktlasu teenistusrelvast Glock ründajale rindkerre.

Vastuseks ERR-i ajakirjaniku küsimusele, kas politsei poleks saanud kasutada mehe peatamiseks kumminuia või mingit muud vahendit peale tulirelva, vastas Jaani, et nii on politsei väljaõppes määratud.

"Meie väljaõppe sisu on, et kui rünnatakse lühikese distantsi pealt külmrelvaga, siis vastumeede on tulirelv," sõnas Jaani.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern ütles, et kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku tapmiskatse paragrahvi järgi. "Ta üritas tappa kaht politseinikku," ütles Pern.

"Kontrollime ründaja tausta, aadresse, et leida rünnaku motiive, kas oli tegemist tema tervislikust seisundist tuleneva käitumisega," ütles Pern.

Jaani sõnul ründajat kriminaalkorras varem karistatud ei ole.

Prefekti kinnitusel järgneb iga kord kui politseinikud kasutavad tulirelva, ka asutusesisene juurdlus.

"Alati kui politseinikud kasutavad tulirelva, siis teeme asutuse siseselt asja detailideni selgeks. Alati. Isegi siis kui tehakse vaid hoiatuslaske," sõnas Jaani.

Tallinnas Vabaduse väljakul tulistas politsei teisipäeva hommikul noaga vehkinud Eesti kodanikust 1984. aastal sündinud meest, kes suri saadud vigastuste tõttu haiglas.

Politsei sai kell 11.10 teate, et mööda Harju tänavat liigub Vabaduse väljaku suunas nugadega vehkiv mees.

Politsei pressiesindaja Marie Aava rääkis ERR-ile, et mees liikus paljajalu ja hirmutas oma vehkimisega inimesi.

Sündmuskohale saabunud politsei käskis mehel noad maha panna, kuid too eiras seda, mispeale tegi politsei kolm hoiatuslasku.

"Kuna mees hakkas seepeale politsei suunas jooksma, siis tegi politsei tema pihta lasu ja mees kukkus maha," ütles Aava.

Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda toimetatud mees suri keskpäeva paiku haiglas.

Uudisteagentuur BNS avaldas teisipäeva pärastlõunal ka mehe nime - Jaanus Käärmann. Ühtlasi edastas BNS, et Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on põhjust arvata, et teisipäeval Tallinna kesklinnas ebaadekvaatselt tegutsenud mehe käitumise põhjustas tema ebastabiilne vaimne seisnud.

Jaani: põhjuseid tuleb otsida pigem ründaja vaimsest poolest

ETV saatele "Ringvaade" antud intervjuus kinnitas Kristian Jaani, et nii meedias avaldatud videod kui ka vestlused sündmusele reageerinud politseinikega näitavad, et politseil muud lahendust olukorrale ei olnud.

"Jah, me võime rääkida sellest, kui tulevikus on meil kasutusel taserid ja kuidas saab neid kasutada ja milline võiks nende rakendus olla, aga täna neid politseiametnikel kasutuses ei ole lihtsalt," lisas ta.

"Vesteldes ametnikega, vaadeldes videoid, siis ma ütlen, et see, nagu olukord täna lahendati, oli õige ja resoluutne lõpplahendus sellele sündmusele," rõhutas Jaani.

Avalikkusesse on jõudnud juba ka ründaja nimi, kuid Jaani sõnul tuleks lähedasi säästa. "Mina tahaks ka neid inimesi säästa, see on tõesti lähedastele väga raske. Aga Eesti on väike. Sotsiaalmeedia ja tõepoolest sündmus, mis saab väga palju avalikku tähelepanu, toimub avalikus kohas, siis väikeses Eestis ei ole väga palju vaja, et kõik andmed kiiresti välja tulevad," rääkis prefekt.

Jaani sõnul on politsei jõudnud päeva jooksul asjaolusid väga palju uurida ning täiendavat ohtu ei ole. Jaani hinnangul võis ründajal olla vaimseid häireid.

"Saame täna ka seda kinnitada, et see sündmus arenes täna hommikul ja sai ka lõuna ajal lahenduse ehk sellest sündmusest ei ole enam mingit täiendavat ohtu. Tõepoolest, ka meie oleme sotsiaalmeediat vaadanud, oleme juba konstrueerinud selle mehe teekonna põhimõtteliselt hommikul kodust kuni Vabaduse väljakuni. Ja eks tõepoolest, pigem me peame otsima põhjuseid vaimsest poolest," rääkis ta.

"Kui vaadata sotsiaalmeedia postitusi, siis tõepoolest kõik sellele viitab," vastas Jaani saatejuhi küsimusele, kas on teada, et ründaja oli vaimselt häiritud. Jaani sõnul on ründaja kohta saadud infot ka tema perekonnalt, kuid midagi konkreetset ta avaldada ei saa.

Ründaja konkreetsemad plaanid selguvad Jaani kinnitusel uurimise käigus. "Nagu ma ütlesin, meil on juba täna põhimõtteliselt rekonstruktsioon olemas - kust ta tuli, kus ta käis, kuidas ta liikus, kuhu ta lõpuks jõudis. Meil on alustatud kriminaalmenetlus ja meil on väga palju infot juba koos. Loomulikult, lõplikult saame lähipäevadel selle asja selgeks teha ja palju informatsiooni tuleb läbi töötada," rääkis prefekt.

Jaani tõdes, et avalikus kohas arenevate sündmuste puhul on alati risk, et ohtu satuvad kõrvalised isikud.

"See risk on alati olemas, aga politseiametnikud treenivad igapäevaselt tegelikult selliste situatsioonide lahendamiseks. Me peame hindama ohtu, mis on kõrvalseisjatele ja vahetut ohtu, mis on politseiametnikele, kes sündmusele reageerisid. See sündmus lahendati koheselt ja resoluutselt," selgitas ta.

Jaani kinnitusel on ka kööginuga ohtlik külmrelv. Ta tõi näiteid varasematest olukordadest, kus politseiametnikke on noaga rünnatud. Ühel juhul ei saanud politseinik tagasi teenistusse minna, kuna sai nii tõsise kehavigastuse.

Teisipäevasele sündmusele reageerisid Jaani sõnul Põhja prefektuuri patrulliametnikud Michael ja Sven, kes on mõlemad töötanud neli aastat politseis. Jaani sõnul pakutakse neile igasugust psühholoogilist abi, sest sellised sündmused on väga rasked ka politseinike jaoks.

 Põhja prefekt Kristian Jaani kommenteeris sündmust ka "Ringvaates":