Taserid ei pruugi alati toimida
PPA eriettevalmistuse juhtivinstruktor Hannes Haav ütles, et elektrišokirelv ehk taser ei pruugi kurjategija vastu iga kord toimida.
Politsei sai aprilli keskel kätte esimesed elektrišokirelvad ning esimestel kiirreageerimispatrullidel on need viimased kaks nädalat ka kasutuses olnud.
Haav kinnitas "Ringvaates", et inimeste peal pole siiani tasereid olnud vaja kasutada. Küll aga kasutati seda ühe korra koera hoiatamiseks.
Saatejuht küsis Haavalt, kas taseri olemasolul oleks võinud tulirelva asemel kasutada seda eelmise aasta oktoobris Tallinnas Vabaduse väljakul nugadega vehkinud mehe vastu, kes vigastuse tagajärjel suri.
Haava sõnul ei pruugi elektrišokirelv igakord toimida.
"See oleks olnud üks võimalus, aga ei saa kindlalt väita, et see oleks toiminud. Juhul kui vooluringet ei oleks tekkinud, oleks rünnak jätkunud ja politseiametnik oleks sattunud olukorda, kus teda oleks ähvardanud viimase kaitsevõimaluse äralangemise oht," kommenteeris Haav.
"Vooluringe tekitamiseks on vaja tekitada pluss- ja miinuskontakti. Kui üks läheb mööda või on nooltevahe kehaga liiga suur ja vooluringet ei teki, siis ta ei ole efektiivne," lisas ta.
Haava sõnul on Eestis elektrišokirelv alternatiiv tulirelvale ja seda kasutatakse olukorras, kui on ohus politseiniku, tema paarimehe või mõne kolmanda inimese elu või tervis.
Haav rääkis saates, et tavaliselt keskendutakse taserite kasutamisega seoses ohule südamehaigetele, kuid pigem on nende kasutamisega seotud teised ohud, näiteks kukkumisoht või ka bensiini või gaasi puhul plahvatuse oht.
"Seoses ohuga südamele, see on pigem hüpoteetiline. On tehtud katseid, pandud üks nool rinnaku keskele, teine külje peale, et imiteerida umbes sama asja nagu arstid kasutavad elustamisel, et juhtida voolu läbi südame. Kõige edukama katse korral jäi voolust puudu fibrillatsiooni tekitamiseks 34 korda," selgitas Haav.
Politseil on praegu 35 taserit, lisaks mõni eriüksusel. Haava sõnul näitab aeg, kas see on piisav hulk.
"Ringvaate" toimetaja Kajar Kase lasi saates enda peal proovida, mida elektrišokirelv inimesega teeb. Vaata eksperimenti SIIT.
Toimetaja: Merili Nael