Nädala alguses Vabaduse väljakul traagiliselt lõppenud sündmust eemalt hinnates ei saa psühhiaatri sõnul täpselt öelda, mis noormehe politsei ründamiseni viis. "Agressiivse rünnaku võinuks käivitada miski ka varem," rääkis Lehtmets "Suud puhtaks" veebisaates.

Tema hinnangul saab küll õpetada nii politseinikele kui ka haiglatöötajatele vaimselt ebastabiilsete inimestega käitumise juhul üldiseid juhendeid nagu rahustamine ja sõnalise kontakti saavutamine. Paraku aga ei ole võimalik kunagi hinnata, mis täpselt kriitilise olukorra eskaleerumiseni võib viia.

Suure oletusena võib pakkuda, et ebastabiilse noormehe võinuks rünnakuni viia ka mõne kodaniku sekkumine, kõnetamine vmt.

"Ka politseinikke õpetatakse, et esialgu tuleb püüda olukord kontrolli alla saada, rahustada, anda suunavaid korraldusi, et ohtu vähendada ja et saavutada kontakt," kirjeldas Lehtmets. Ta toonitas, et iga sündmus aga käändub oma rada sõltuvalt olukorrast, suurt rolli mängib ka see, kas juhtum on avatud või suletud ruumis.

"Universaalset taktikat [vaimselt ebastabiilse inimesega käitumiseks] ei ole," lausus Lehtmets.

Lääne-Tallinna keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets. Autor: Siim Lõvi /ERR

Politsei põhimõte kriisiolukordades ei ole vastase hävitamine, vaid ohu maha surumine, selgitas politsei ja piirivalveameti turvataktika- ja alarmsõidu teenistuse vanem Toomas Malva.

Tema sõnul ei tähenda aga mahasurumine jõuvõtete kasutamist, vaid 90 protsendil juhtudest piisab ka kehakeelest, et näidata vastasele, et vastupanu on mõttetu. Malva sõnul õpetatakse politseinikele ka seda, et püstoli välja võtmine ei pea ilmtingimata lõppema selle kasutamisega.

"Tean mitmeid sündmuseid viimastest aastatest, kus on politseinikku püütud noaga rünnata. Enamikel juhtudel saavad politseinikud aru, et inimene ei suuda selle noaga midagi teha – ta on kas liiga purjus või ainult ähvardab,“ rääkis ta.

PPA turvataktika alarmsõidu teenistuse vanem Toomas Malva. Autor: Siim Lõvi /ERR

Nii nagu kirjeldas psühhiaater Lehtmets, on Malva sõnul politseinikel väljaõppe käigus antud ette üldised juhised, kuidas käituda inimesega, kes paistab olevat vaimselt ebastabiilne. Kord aastas peavad politseinikud läbima kuuetunnise koolituse, kus lisaks teooriale tehakse ka praktilisi harjutusi kriisiolukordade lahendamise harjutamiseks.

"Oleme viimase viie aasta jooksul jõudselt edasi arenenud. Oleme loonud käitumisjuhised, kus on kirjeldatud käitumine meelesegaduses inimese ja alkoholi joobes inimesega," kirjeldas Malva. Ta sõnas, et hea lisand politsei väljaõppesse oleks see, kui koolitustel osaleks ka psühhiaatrid-psühholoogid.

Niisamuti harjutatakse olukordadeks, mis Eesti lähiümbruses toimuvad ja võivad tõenäoliselt ka siin juhtuda. "Meil pole olnud äkkrünnakut kooli vastu. Halb öelda, aga ilmselt tuleb see meile järjest lähemale. Harjutame selleks," sõnas ta.

Lääne-Tallinna keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets ja PPA turvataktika alarmsõidu teenistuse vanem Toomas Malva ja saatejuht Urmas Vaino. Autor: Siim Lõvi /ERR

Niisamuti on politseis rutiin, mida järgitakse kriisiolukordade järel. Pärast traagilist olukorda saavad sündmuses vahetult osalenud politseinikud võimaluse rääkida juhtunust väikses ringis. Järgmistel päevadel toimub debriifing ehk arutelu suuremas ringis. Seal kirjeldatakse taaskord juhtunut, kuid nüüd püütakse leida viise, kuidas olukorda paremini lahendada. Kui aga olukord lahendati võimaluste piires maksimaalselt hästi, arutletakse sellegi üle, kuidas vältida taoliste kriiside teket.

"On hea, et me ühiskonnas neist asjadest räägime," märkis Lehtmets, kelle hinnangul ei ole võimalik kinnitada hirmu, justkui avalikkuses kriiside lahkamine alati kedagi veel ohtlikult käituma õhutaks. Kriisidest rääkimine ja vaimse tervise hoidmine on tema sõnul lisaks ühiskonna tervisele oluline ka neile, kes seisavad meie turvalisuse eest.

"[On oluline, et] inimestel, kes puutuvad kokku kriisiolukordadega, oleks olemas hea seljatagune ka vaimse tervise toetamiseks. /---/ Nende inimeste vaimne tervis väärib väga hoidmist," sõnas psühhiaater.

Järgmisel kolmapäeval arutleb ETV saade "Suud puhtaks" täiskasvanute vaimse tervise hoidmise ja ravimise teemadel. Saade on eetris 8. novembril ETV-s kell 20.45 ja kell 21.40.