Aeg ütles ERR-ile, et distsiplinaarmenetlus peab selgitama välja, kas Vabaduse väljakul toimunud intsidendis politsei poolt tulirelva kasutamine oli põhjendatud ja jäi seaduse piiridesse. Samas on Aegi hinnangul selge, et taserite ehk elektrišokirelvade olemasolu korral oleks ründe tõrjumine toonud kaasa kergemaid tagajärgi.

"Taseri kasutamine on ikkagi tulirelvast grammi võrra allpool, ilmselt tuleks see teema uuesti üles võtta," märkis Aeg.

Endine kaitsepolitseiameti ja politsei peadirektor tõdes, et väga paljudes riikides on taserid politsei varustuses olemas ja nende toime on üldjuhul paralüseeriv, mitte surmav, kuigi on ka surmajuhtumeid esinenud.

"Kui rünne toimub tulirelvaga, siis pole politsei reageeringus küsimustki, aga kui rünne või oht lähtub külmrelvast, siis tuleb hinnata, kas tulirelvast ründe tõrjumine jäi seaduse piiresse. Taseri puhul oleks aga tagajärg tõenäoliselt ründajale kergem," ütles Aeg.

"Konflikitolukord on väga ajakriitiline ja seadus annab politseile ikkagi garantii, eluga riskima ei pea hakkama," nentis Aeg.

Seadus lubab politseil kasutada tulirelva

Politsei ja piirivalve seadus lubab politseil kasutada kõrgendatud ohu vältimiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

Seejuures märgib seadus, et tulirelva kasutamisel tuleb teha kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

Seaduse kohaselt võib politseinik kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks ning vaid juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga.

See tähendab, et seaduse järgi võib politsei tulirelva kasutada kui on vajalik tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele või tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist.