Luik tahab Baltimaadesse NATO lisavõimeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1498742100000 | amCalendar}}
Foto: ERR

NATO üksus Baltimaades vajab täiendavaid võimekusi, ütles kaitseminister Jüri Luik neljapäeval Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel.

"Üks teema, mida siin kohtumisel väga põhjalikult arutati, on septembris toimuv Vene suurõppus Zapad," ütles Luik vastuseks rahvusringhäälingu ja BNS-i küsimusele.

"Kõik NATO eelhoiatussüsteemid on valmis sellel õppusel silma peal hoidma," lisas ta.

Tema sõnul on NATO just selline organisatsioon, mis selliste kollektiivkaitset puudutavate küsimustega tegeleb.

"Üks teema, mida on siin ka põhjalikult arutatud, on kõik see, mis puudutab NATO enda sõjalisi võimeid. Ja meie jaoks väga oluline on muidugi NATO pataljon Eestis, aga ka Lätis, Leedus, Poolas, mis on see n-ö ettelükatud heidutus. Täna hommikul kirjutasime alla ka ühisavalduse nelja riigiga, mis annab tugeva poliitilise signaali sellest, et koostöö on väga pikaajaline ja et need riigid seisavad oma üksustega meie kõrval," rääkis Luik.

Leedu on kutsunud veel enne Zapadi õppust NATO-t üles paigutama Baltimaadesse lisavõimekusi.

"Teame ka mitmest USA avaldusest, et Ühendriikidel on plaanis Baltimaadesse lisavõimekusi paigutada. Sellest on põhjalikult rääkinud USA Euroopa maavägede ülem kindral Hodges," lausus Luik.

Kaitseminister peab selliseid meetmeid õigustatuks. "NATO riigid võtavad sellise hiigelõppuse ajaks tarvitusele lisameetmeid selge signaali saatmiseks, et me võtame asja tõsiselt ja meil on olemas sõjalised vahendid igasuguste provokatsioonide vastu."

Luik on varem öelnud, et NATO üksus Balti riikides on alles esimene samm. Kaitseministri sõnul ei tähenda see Baltimaades asuvate NATO pataljonide brigaadiks muutmist, vaid seda, et selline üksus vajab õhutõrjevõimekust ning logistilist toetust.

"Eesmärk on muuta see pataljon, mis ei ole ju suur sõjaline jõud, efektiivsemaks ja enesekindlamaks ning selleks läheb vaja tervet hulka lisavahendeid. Eelkõige käib jutt õhutõrjest, logistikast ja õhutoetuse teemadest," sõnas Luik.

"Nii et see töö on veel pooleli, aga me oleme tulnud hiigelsammudega edasi sel teemal," lisas ta.

NATO paigutas 2016. aasta Varssavi tippkohtumise otsuste alusel tänavu Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola umbes tuhandemehelised rahvusvahelised pataljonid. Eestis on pataljoni juhtriik Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.

Luik: NATO-EL-i kaitsekoostöös on tekkinud uus hingamine

Kaitseminister Luik ütles intervjuus, et NATO ja Euroopa Liidu kaitsekoostöös on tekkinud uus hingamine ning Eesti püüab EL-i eesistujana seda koostööd tagant lükata.

"Me saame kohe EL-i eesistujaks, mistõttu on oluline kõik, mis puudutab EL-i ja NATO kaitsekoostööd, ja Eesti püüab seda tagant lükata," ütles Luik NATO peakorteris vastuseks rahvusringhäälingu ja BNS-i küsimusele.

"EL on nüüd öelnud, et võiks kaitsekoostöö raames välja arendada mitmesuguseid sõjalisi võimeid, relvasüsteeme ja kaitsemõõtmega seotud asju, mida on võimalik kasutada poliitilise tahte olemasolu korral EL-i operatsioonidel, aga vajadusel ka NATO missioonidel," sõnas kaitseminister.

Luige sõnul on NATO ja EL-i kaitsekoostöö olnud pikka aega väga tundlik teema, ent praegu on selge, et siin on tekkinud uus hingamine. "Vanad pinged ja vaenud on kõrvale lükatud ja tänase NATO peasekretäri ja EL-i välispoliitika kõrge esindaja kontaktid on väga tihedad," sõnas ta Jens Stoltenbergile ja Federica Mogherinile viidates.

EL-i riigi- ja valitsusjuhid andsid eelmisel nädalal Euroopa Ülemkogul heakskiidu Lissaboni lepingus ette nähtud alalise struktureeritud koostöö (PESCO) käivitamisele ning kiitsid heaks Euroopa Komisjoni kaitsefondi loomise.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: