Terras: PESCO teeb EL-i sõjaliselt tugevamaks ({{commentsTotal}})

{{1513276980000 | amCalendar}}
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Autor/allikas: Yves Herman/Reuters/Scanpix

Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras ütles neljapäeval Brüsselis, et Euroopa Liidu alaline süvendatud kaitsekoostöö (PESCO) teeb liidu sõjaliselt tugevamaks ja see tähendab selle kodanikele rohkem julgeolekut.

"PESCO käivitamine on olnud ühine jõupingutus," ütles Terras Euroopa Ülemkogul PESCO käivitamise ametlikul tseremoonial eesistujariigi Eesti sõjalise esindajana.

Kaitseväe juhataja tänas EL-i liikmesriike ja institutsioone suure töö ja kõva tahte eest, mis on selle ajaloolise otsuse võimalikuks teinud.

Sõjalisest vaatenurgast on PESCO puhul tähtsad kolm aspekti, ütles Terras. "Esiteks on tegemist kaasava ja ambitsioonika koostööplatvormiga, mis on märk 25 liikmesriigi soovist teha EL sõjaliselt tugevamaks. EL-i kodanikele tähendab see rohkem julgeolekut."

Teiseks hõlmab see tema sõnul asjakohaseid ja praktilisi ühisprojekte. "Esimesed 17 projekti on keskendunud uusimatele kaitselahendustele, mis tugevdavad EL-i operatiivvõimekust."

"Kolmandaks, PESCO tugevdab Euroopa sammast NATO-s. On selge, et EL-il on kaitse valdkonnas suur potentsiaal. Me kavatseme lisada nendele otsustele konkreetsed teod," ütles Terras.

EL-i 25 liikmesriigi välisministrid andsid esmaspäeval PESCO käivitamisele ametliku heakskiidu.

PESCO-s osalevad 25 riiki on Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Küpros, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi. Sellest jäävad kõrvale Suurbritannia, Malta ja Taani.

Ühes otsusega PESCO käivitamisest võtsid liikmesriigid vastu ka deklaratsiooni, milles tervitavad poliitilist kokkulepet 17 ühisprojekti kohta. Projektid katavad kaitsevaldkondi nagu väljaõpe, võimearendus ja operatiivvalmisolek. Need esialgsed projektid saavad välisasjade nõukogu ametliku heakskiidu 2018. aasta algul.

PESCO käivitamise tingisid Euroopa lähedal vallandunud kriisid

Terras ütles, et PESCO käivitamise tingisid Euroopa piiridel vallandunud kriisid, mistõttu liikmesriikide kodanikud sundisid ühendust selle teema käsile võtma.

"Pärast rändekriisi said paljud riigid aru, et tegelikult ka Euroopa Liit peab hakkama oma kodanike julgeolekule mõtlema. Rändekriis, Ukrainas toimunud sündmused – see kõik andis juurde, et erinevates riikides kodanikud nõudsid, et hakkame nüüd Euroopa Liidus ka selle peale mõtlema," selgitas Terras neljapäeval Brüsselis BNS-ile PESCO käivitamise ajendeid. 

Kindral Terrase sõnul oli kaitseteema EL-is aastaid tähelepanu alt väljas, ehkki Lissaboni leping pakub võimaluse ka selle valdkonnaga EL-i raamistikus tegeleda. 

"2013. aastaks oli möödunud seitse aastat, kui kaitseteema ei olnud Euroopa Ülemkogul kordagi arutusel olnud. See teema on olnud esil viimased kaks aastat [EL-i välis- ja julgeolekupoliitika juhi] Federica Mogherini juhitud strateegilise kontseptsiooni arendamise kontekstis. Selles mõttes on PESCO reaalsuseks saamine olnud üllatus. Ja Eesti on kindlasti kogu aeg olnud osa sellest protsessist," kinnitas Terras. 

Rääkides projektidest, mille vastu Eesti PESCO raamistikus olevast 17 valdkonnast huvi tunneb, tõi Terras esmajärjekorras välja niinimetatud sõjalise Schengeni, mis lihtsustab liikmesriikide sõjaväeüksuste liikumist teistesse riikidesse või nendest läbi. "On üks projekt, kus Eesti on osaline – niinimetatud sõjalise Schengeni leping või see teema," rääkis kindral Terras.

Lisaks on Eesti vaatleja veel nelja projektis. "Me oleme vaatlejatena allveedroonide või allveerobotite projektis, uue digitaalse infovahetuse ehk sidesüsteemide projektis, oleme vaatlejad ka mereseire projektis ja küberprojektis. Aga millistega me sealt ühineme, eks me seda siis vaatame tulevikus," ütles kindral. 

Terrase sõnul PESCO otseselt missioone ei korralda, kuid selle loodavad võimekused võivad olla EL-i sõjaliste missioonide korraldamisel abiks. "PESCO peaks võimaldama tekitada võimeid, millega saab toetada missioonidel ja operatsioonidel osalemist Euroopa Liidus," rääkis Terras.

"Kui me täna peame tihti minema ameeriklaste juurde ja paluma teatud vahendeid ameeriklaste käest, siis nüüd me tahame arendada nende raamide sees võimeid, millega saaks toetada Euroopa Liidu enda missioone, ükskõik, kus nad siis peaksid toimuma," selgitas ta.

Eesti on ka praegu erinevates EL-i missioonides Balkanil ja Aafrikas, märkis Terras. "Nendesamade missioonide toetuseks neid võimeid ongi vaja. Näiteks sakslaste logistika või sakslaste juhitud meditsiini väejuhatuse teema on just need teemad, mis peaksid tagama liikumise sinna operatsioonidele," ütles Terras. 

Rääkides PESCO rakendumise ajaraamidest tunnistas kindral, et nende osas pole veel otsuseid tehtud. "Täna on asi ikka veel väga alguses. Täna pandi paika juriidiline raamistik, millal ja kuidas see sisuga täidetakse, seda on täna väga raske öelda," märkis kaitseväe juhataja, kindral Terras.

Ratas: nüüd algab PESCO täitmine sisuga

Peaminister Jüri Ratase sõnul algab pärast PESCO käivitamist sel nädalal selle täitmine reaalse sisuga.

"Hetkel on laual paarkümmend koostööprojekti, kuidas PESCO-ga edasi minna ja ma arvan, et see ongi järgmise aasta ja tuleviku küsimus, mis programmid ja projektid täpselt välja valitakse," ütles Ratas neljapäeval Brüsselis Euroopa Ülemkogule saabudes Eesti ajakirjanikele.

"Ma arvan, et PESCO on kõigepealt põhimõtteline samm, et 25 riiki soovivad teha tihedamat koostööd, et 25 riiki ütlevad, et me soovime panustada rohkem kaitsekulutustesse, kaitsevõimesse," rääkis Ratas.

Ta tõi ühe PESCO koostöövaldkonnana esile niinimetatud tanki-Schengeni, mille raames on võimalik sõjatehnika senisest kiirem ja lihtsam liigutamine ühest EL-i liikmesriigist teise. "Üks lahendus on ju see, kuidas kaitsevaldkonnas erinevad mehhanismid ühest Euroopa riigist üle piiri teise või kolmandasse või neljandasse Euroopa riiki vajadusel liikuma peavad," sõnas peaminister.

 

Tusk: PESCO on kaasav ja potentsiaalselt ambitsioonikas

Euroopa Liidu 25 liikmesriigi algatusel käivitatud alaline süvendatud kaitsekoostöö (PESCO) on kahtlemata kaasav ning lubaduste elluviimise korral ka ambitsioonikas, ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk neljapäeval.

"Selleks, et EL-i poliitika oleks tõhus, peab see olema ühtaegu visionaarne ja pragmaatiline," ütles Tusk Euroopa Ülemkogul PESCO käivitamise ametlikul tseremoonial peetud kõnes.

"Üle 50 aasta tagasi esitati Euroopa kaitseühenduse ambitsioonikas visioon, aga selle ellu rakendamiseks jäi puudu julgusest ja ühtsusest. Sellest ajast saadik on seda ideed mitu korda tulutult välja käidud. See unistus on olnud reaalsusega vastuolus," sõnas ülemkogu eesistuja.

"Täna saab sellest unistusest reaalsus. Me käivitame PESCO, mis on praktiline väljendus meie tahtest rajada Euroopa kaitse," ütles Tusk.

Tema sõnul oli PESCO käivitamisele eelnenud debati peamine dilemma, kuidas teha see samaaegselt kaasavaks ja ambitsioonikaks.

"25 liikmesriigi osavõtul on PESCO kahtlemata kaasav. Kui kõik lubadused täidetakse, on see ka ambitsioonikas," lausus eesistuja.

Palju aastaid oli Tuski sõnul peamine argument EL-i kaitsekoostöö vastu väide, et see viib NATO nõrgestamiseni. "Tegelikult on vastupidi. Tugev Euroopa kaitse tugevdab loomupäraselt NATO-t."

Seetõttu on PESCO Poola ekspeaministri sõnul ka hea uudis EL-i liitlastele ja halb selle vaenlastele.

Mogherini: PESCO käivitamine teeb EL-ist tõsise julgeolekutagaja

PESCO käivitamine teeb ühendusest globaalselt tõsiseltvõetava julgeolekutagaja, ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini neljapäeval Brüsselis.

"Täna on ajalooline päev. 25 liikmesriigi välisministrid allkirjastasid esmaspäeval, täpselt 10 aastat pärast Lissaboni lepingu allkirjastamist ajaloolise otsuse PESCO käivitamisest," ütles Mogherini Euroopa Ülemkogule saabudes.

Välispoliitikajuhi sõnul alustavad liikmesriigid tööd 17 ühisprojektiga ning tema meeskond töötab juba julgeoleku- ja kaitseliidu järgmiste sammude kallal. "Me töötame sellega, et saata üks meie lahingugruppidest ühte maailma kriisipiirkondadest," lausus ta.

Lisaks kavatseb Mogherini enda sõnul teha ettepaneku luua EL-i järgmises mitmeaastases eelarveraamistikus rahaline instrument, millega rahastada ühenduse praegust koostööambitsiooni julgeoleku ja kaitse vallas.

"See ei tähenda EL-i eelarve militariseerimist, vaid selle paindlikumaks, kiiremaks ja operatiivsemaks muutmist, millal iganes seda peaks vaja minema," sõnas ta.

Mogherini sõnul on maailmas tekkinud tõsine vajadus EL-i kui aktiivse toimija järele ajal, kui "teised liiguvad teistes suundades".

"Moodustan lähipäevil siin Brüsselis ka töörühma, mis koordineeriks erinevaid tööliine EL-i julgeoleku- ja kaitsesfääris," lausus välispoliitikajuht. "See on ka parim viis austada Lissaboni lepingut, millega loodi minu roll kahel toolil - Euroopa Komisjoni asepresident ja välispoliitika kõrge esindaja. See toimib ja on andnud tulemusi."

Nüüd tuleb tema sõnul jätkata kõigi erinevate poliitikate koordineerimist Euroopa Komisjoni, EL-i nõukogu, Euroopa kaitseagentuuri ja liikmesriikide vahel.

 

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: