Saksa välisluure juht: Moskva pole partner, vaid potentsiaalne sõjaline oht
Saksamaa välisluureteenistuse BND juht Bruno Kahl hoiatas, et Venemaad tuleks Euroopa julgeoleku seisukohalt käsitleda kui potentsiaalset oht, mitte kui partnerit. Samuti märkis ta, et käesoleval aastal toimunud sõjaväeõppustel oli näha, et Venemaa on relvajõudusid murettekitaval määral moderniseerinud.
BND (Bundesnachrichtendienst) juht Kahl kommenteeris Venemaast tulenevat ohtu oma kõnes, mille ta pidas esmaspäeval Münchenis Hanns Seideli Fondi korraldatud üritusel, vahendasid Reuters ja Deutsche Welle.
Kahl rõhutas, et Saksamaa, NATO ja Euroopa Liit peavad arendustööd Venemaa relvajõududes väga tähelepanelikult jälgima.
Ta nentis, et õppuse Zapad ajal oli näha, et Venemaa on väga lähedal oma eesmärgile moderniseerida aastaks 2020 70 protsenti oma relvajõududest. "Me peame olema tähelepanelikud. Rahu Euroopas ei ole enam garanteeritud fakt."
Kahli sõnul on Moskva eesmärkideks EL-i nõrgestamine, USA tagasi surumine ja kõige rohkem lõhede tekitamine EL-i ja USA vahele. "See tähendab, et Euroopa julgeolekut silmas pidades on meil partneri asemel Venemaa näol tegu potentsiaalse ohuga," nentis ta.
Kahl tuletas meelde, et president Vladimir Putin on väga sihikindel, et takistada Euroopa väärtuste levikut ida poole, näiteks Ukrainasse ja Gruusiasse, kellel pole võimalust saada NATO liikmeks nii kaua, kuni Moskvas valitseb Putini maailmavaade.
Oht Saksamaa julgeolekule suurenes BND juhi sõnul näiteks sellega, kui Venemaa paigutas Kaliningradi uusi raketisüsteeme.
"Venemaa kui osatäitja globaalsel areenil on tagasi. Ta jääb ebamugavaks võimuks ning Lääs peab seda realistlikult nägema," lausus Kahl, kuid pidas samas oluliseks, et hoolimata Moskva sammudest tuleb Venemaaga mingi dialoog säilitada.
Kahli arvates on eelnevat silmas pidades äärmiselt vajalik, et Saksamaa ja Euroopa luureametit teeksid tihedat koostööd oma USA kolleegidega. Ta juhtis tähelepanu sellele, et USA on ainus riik maailmas, kellel on sõdureid kolmel kõige kriitilisemal geopoliitilisel rindejoonel - Ida-Euroopas, Pärsia lahel ja Aasia idaosas.
Küsimus, mida nii NATO kui ka rahvusvaheline kogukond peavad endalt küsima, on Kahli sõnul see, kas "kas meie oma kaitsevõimekus ja relvastus on piisavad".
Samuti on USA-l kümme lennukikandjat, mis jõuavad igasse konfliktitsooni võimalikult kiiresti, ja ainuüksi Saksamaa territooriumil 34 000 USA sõdurit ning Kahli kinnitusel näitab see, kuivõrd tugev julgeolekualane side Berliini ja Washingtoni vahel on.
"Ainult koos USA-ga suudab Euroopa lähiaastatel pakkuda oma idatiival usutavat vastukaalu Venemaale," rõhutas BND juht.
Toimetaja: Laur Viirand
