"Välisilm" tegi ülevaate Eesti eesistumise ajal käivitunud PESCO-st ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu liikmesriigid tahavad teha koostööd. See pole kunagi kerge olnud, olgu selleks siis välispoliitika või püüe tagada kõikidele võrdne kohtlemine. Eesti eesistumise ajal käivitus üks uus koostöövorm ja selle nimi on PESCO.

Detsembri teisel nädalal käivitas Euroopa Komisjon 25 Euroopa riigi kaitsealase koostöö, mille ingliskeelne lühend on PESCO (Permanent Structured Cooperation). See peab panema aluse ühisele otsustamisele ja raha kulutamisele mandri-Euroopa kaitsetööstuse, väljaõppe ja koostöö parandamisel, vahendas "Välisilm".

NATO sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel ütles, et riigid, mis kuuluvad nii NATO-sse kui ka Euroopa Liitu, ei peaks tegema topelttööd. "Tähtis on, et me teeks tihedat koostööd mõlemas projektis. Sellest poleks tolku, kui hakkame arendama samu võimekusi NATO-s ja Euroopa Liidus paralleelselt," leidis ta.

Teine küsimus on see, millal PESCO tegelikult tulemusi tooma hakkab. Kriitikud ütlevad, et midagi ei toimu Euroopa Liidus kiiresti.

NATO Euroopa partnerid ei ole "venivillemid", vaidles vastu Prantsusmaa kaitseministeeriumi poliitikadirektor Philippe Errera. Kui kaks aastat tagasi toimusid terrorirünnakud Pariisis, reageeris Euroopa kiiresti. Lähtudes mitte NATO artikkel viiest, vaid EL-i artiklist, mis käsitleb vastastikust abi Euroopa Liidu riikide vahel.

"Vähem kui 24 tundi pärast seda, kui president Hollande tegi avalduse artikkel Euroopa Liidu 42/7 käivitamiseks, Euroopa Liit vastas ühehäälselt näidates tugevat poliitilist üksmeelt. Ja seejärel kasutati sõjajõude terrorismiohu vastu," meenutas Errera.

Kuidas PESCO rahaline seis kujuneb? Prantsusmaa otsustas tõsta oma sõjalisi kulutusi kahe protsendini SKP-st aastaks 2025 - siis oleks see umbes 50 miljardit eurot. PESCO tähendab seda, et esmakordselt Euroopa Komisjon eraldab raha ühisest potist Euroopa sõjatööstuse teadusuuringute rahastamiseks.

Aga mis saab pärast Brexitit - on ju britid seni suurimate rahaliste panustajate seas Euroopa eelarvesse? Ja nemad PESCO-s ei osale.

Philippe Errera vihjas, et Brexit või mitte - koostöö brittidega jätkub. "Võtame näiteks ettevõtte MBDA, mis on Prantsuse-Briti kontsern, mis teeb koostööd väga tundlikes tehnoloogiavaldkondades võimaldades meil rinda pista suurte väljakutsetega. Teine valdkond on Airbus. Leiame mitmeid ettevõtteid, kus on võetud suund koostööle, isegi integratsioonile või ühinemisele," selgitas ta.

PESCO üks eesmärk on Euroopa sõjatööstuse arendamine. Kaitsekoostöö hõlmab aina rohkem keskmisi ja väikeettevõtteid, mis ei tegelegi sõjalise valdkonnaga. See pakub loodetavasti võimalusi väikeste riikide ettevõtjatele.

"PESCO tähendab kaasamist. See tähendab, et mitte ainult suurettevõtted ja suurriigid ei saa kasu sellest algatusest. Väikesed riigid ja väiksemad ettevõtted võetakse pardale sellega, mis neil parimat pakkuda on," sõnas NATO sõjalise komitee esimees, kindral Petr Pavel.
46,08

Milline on näiteks Eesti panus Euroopa kaitsekoostöösse? Philippe Errera väitis, et PESCO start on osaliselt Eesti süü - see toimus Eesti eesistumise ajal. Kuid üks asi on veel NATO üksuste toomine teistest Euroopa riikidest Balti riikidesse, ka Eestisse on tunnistus Euroopa mobiilsusest.

"See on võimekus liigutada üksusi ühest Euroopa riigist teise. Ja teha seda võimalikult sujuvalt, kiiresti ja viperusteta. Seda on Eesti teinud ja milles mängib võtmerolli ja teeb seda edasi. See on eluline oskus. Prantsusmaa tõi Eestisse aasta alguses üksuse NATO tugevdatud kohalolu raames. Tuua raskeid soomusmasinaid ja sõdureid Prantsusmaalt Eestisse isegi olles koos Euroopa Liidus ja isegi rahuajal - see on paras väljakutse," rääkis ta.

PESCO eesmärk pole luua konkureerivat mehhanismi NATO kõrvale, vaid segada sama pudingit kahe lusikaga. Saab näha - nagu inglased ütlevad, pole mõtet rääkida enne, kui puding on valmis.

"Välisilma" otsestuudios kommenteeris nii PESCO kui ka Eesti eesistumise teemasid ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: