Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Rauno Veri ütles ERR-ile, et ettevalmistus missioonile minekuks käib, kuid enne suve Eesti üksus Afganistani ei lähe.

Veri ei öelnud ka, kui suure üksuse Eesti Afganistani saadab. "Mandaadi piires," märkis ta. Üksus moodustatakse teadaolevalt Scoutspataljoni võitlejatest.

Riigikogus möödunud nädalal vastu võetud otsus näeb ette, et kaitseväele seatud ülempiir Afganistani operatsioonil osalemiseks on kuni 46 tegevväelast. Lisaks sätestab otsus, et rotatsiooniperioodil võib tegevväelaste arvu suurendada 92 inimeseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.

Missioonil osalemine läheb Eestile aastas maksma 2,6 miljonit

Riigikogu riigikaitsekomisjoni 9. jaanuari protokollist selgub, et kaitseminister Jüri Luige sõnul läheb missioon läheb maksma orienteeruvalt 2,6 miljonit eurot aasta peale ja arvestusega, et tehnika transpordikulu on võimalik Suurbritanniaga jagada.

NATO on korduvalt palunud oma kõigilt liikmesriikidel missiooni edu tagamiseks täita kriitilised võimelüngad missiooni struktuuris. Viimati oli täiendavate panuste vajadus päevakorras 2017. aasta novembris toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel.

2017. aastal on mitmed riigid lubanud panustada täiendavalt, näiteks USA 4000 sõjaväelasega. Lisaks saatis Suurbritannia kaitseminister ametliku kirja, kus kutsus Eesti jalaväerühma osalema Afganistani missioonil nende üksuse koosseisus.  Teatavasti on Suurbritannia Eestis paikneva NATO eelpaigutatud lahingugrupi juhtriigiks.

Eesti üksused Afganistanis 2003 - 2014

Viimane Eesti üksus lahkus Afganistanist 2014. aasta mais. Esimene Eesti üksus – kuueliikmeline demineerimisüksus EOD-3 - alustas teenistust Afganistanis 2003. aasta märtsi keskel. Eesti demineerimisüksused teenisid peamiselt Kabuli ümbruses ja Põhja-Afganistanis kuni 2007. aastani.

Muuhulgas on Eesti staabiohvitserid teeninud erinevates staapides, peamiselt Kabulis, Kandaharis, Lashkar Gah's, Camp Bastionis ning Camp Leatherneckis. Aastatel 2005-2009 teenisid Kabuli lennuväljal kaitseväe perrooniteeninduse üksused. Aastatel 2005-2006 saatis kaitsevägi Afganistani ka kaks meeskonda sõjalisi vaatlejaid.

Afganistani pealinnas Kabulis asuvat Eesti asjurit julgestas aastatel 2006-2013 kaitseväe lähikaitsemeeskond.

Kui rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioon laienes Lõuna-Afganistani, asusid Helmandi provintsis Ühendkuningriigi üksuste koosseisus teenima ka Eesti üksused Estcoy-2 ning logistikaüksus NSE-1.

Järgmisena Afganistani saadetud üksuses Estcoy-3 teenis juba 77 kaitseväelast ning täiskompanii saatis kaitsevägi Afganistani 2008. aastal, kui koos üksusega Estcoy-6 suundus missioonile ka miinipildujarühm.

Eesti kontingendi suurus Afganistanis on aastate jooksul kasvanud. Nii teenis 2006. aasta alguses Afganistanis 23 kaitseväelast, aasta lõpuks 120 kaitseväelast. 2008. aasta lõpuks teenis Afganistanis ligi 150 kaitseväelast. Riigikogu antud mandaadi kohaselt oli Eesti kontingendi ülempiiriks 170 kaitseväelast.

Kõige suuremaks paisus Eesti kontingent 2009. aastal, kui kaitsevägi saatis Afganistani ajutiselt veel ühe kompanii. 134-liikmeline kompanii Estcoy-E tegutses Ameerika Ühendriikide merejalaväe koosseisus, üksuse ülesandeks oli julgestada Afganistani presidendivalimisi. Toona oli Eesti kontingendi suuruseks 289 kaitseväelast.

Eesti eest jätsid Afganistanis oma elu üheksa kaitseväelast.