Euroopa heidutusmeetmele (European Deterrence Initiative ehk EDI) pandi alus 2014. aasta juunis ehk kolm kuud pärast Krimmi okupeerimist Venemaa vägede poolt ning selle eesmärgiks oli tugevdada USA kohalolekut Euroopas ja heidutada Venemaad seal Ukrainale sarnanevaid samme astumast. 2017. aastal eraldati EDI jaoks USA kaitse-eelarvest 3,4 miljardit dollarit, käesolevaks aastaks taotles Pentagon selle jaoks 4,8 miljardit dollarit ning esmaspäeval esitatud kava kohaselt soovitakse 6,5 miljardit dollarit. Ehk eelneva aastaga võrreldes kasvaks heidutusmeetmele eraldatav summa 1,7 miljardi dollari võrra, vahendas Defense News.

EDI kutsuti ellu ajal, mil USA sõdurite arv Euroopas oli külma sõja perioodiga võrreldes oluliselt vähenenud - kui 1980. aastatel oli Euroopas umbes 200 000 USA sõdurit, siis 2015. aastal oli neid seal vaid 33 000. Alaliselt oli kohal kaks soomustatud brigaadi. Alates 2006. aastast oli suletud umbes 100 baasi või objekti ning suurem osa USA üksusi paiknes Saksamaal või Itaalias, mitte aga suurt tähelepanu nõudval NATO idatiival.

Nüüd on USA maavägi kohal veel ühe roteeruva soomustatud brigaadiga. Samuti võtab USA osa NATO initsiatiivist Enhanced Forward Presence ehk 2016. aastal Lätti, Leetu, Eestisse ja Poola paigutatud lahingugruppidest. USA juhtida on Poolas paiknev lahingugrupp.

EDI jaoks mõeldud summa suurenemine 2019. aastaks kavandatud eelarves räägib sellest, et Venemaa aktiivsus ja käitumine pole muutunud. Samuti peegeldab see muutunud hoiakut USA riigikaitsestrateegias, kus ei keskenduta enam nii palju rahvusvahelisele terrorismile, vaid arvestatakse strateegiliste rivaalidega nagu Venemaa ja Hiina.

Maavägi on EDI eelarvest moodustanud alati suurema osa ning 2019. aasta pole erand - taotletud 6,5 miljardit dollarist läheks USA maaväele 4,6 miljardit.

Eelarve suurendamisel on eesmärgiks korraldada rohkem õppusi, olla rohkem kohal ning tõhustada ka eelpaigutatud varustust.

Ehk nüüd, kui fookus on otseselt Venemaa heidutamisel, mitte ainult liitlaste kindlustunde kasvatamisel, tuleb rohkem raha eraldada laskemoonavarudele ning tankide ja soomukite täiustamisele.

Kuigi eelarve ei näe otseselt ette 2019. aastal Euroopasse lisasõdurite saatmist, kuid 2020. aastal on kavas sõdureid Euroopasse paigutada dünaamilisemalt ja nii, et mõnel hetkel saaks korraldada mitme brigaadiga õppusi. Samuti nähakse ette, et üksuste roteerumised ja õppused peavad lisaks suuremale sagedusele toimuma ka kiiremalt ja ootamatumalt. 2020. aastaks peaks ka Euroopasse paigutatud üksuste varustus ja laskemoonavarud olema täielikult uuendatud.

Pentagoni dokumentide kohaselt läheb 200 miljonit dollarit ka Ukraina relvajõudude koolitamiseks ja varustamiseks.

Eesti puhul on varem teatatud, et EDI raames investeerib USA Ämari õhuväebaasi arendamisse.

Pikemat ülevaadet Pentagoni 2019. aasta eelarvekavast saab lugeda SIIN.