Uus kaitseväe arengukava näeb ette rohkem ajateenijaid ja tehnikat ({{commentsTotal}})

{{1518535440000 | amCalendar}}

Kaitseminister ja kaitseväe juhataja tutvustasid teisipäeval kaitse arengukava järgnevaks neljaks aastaks. See näeb ette rohkem kutsealuseid, suuremat palka tegevväelastele ja
rohkem tehnikat.

Laskemoona ost, soomustehnika ja liikursuurtükkide hange ning 2-se brigaadi arendamine samale tasemele nagi Tapal liitlasi võõrustav 1. brigaad. Need on osa nelja järgneva aasta märksõnadest. Tähtsatena toodi esile ka luurevõime arendamist ja tegevväelaste palgatõusu. Ajateenistusse on plaanis võtta 4000 kutsealust ehk 800 rohkem kui seni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tegevteenistuses olevate kaitseväelaste palk tõuseb ligi kolmandiku võrra kõrgemaks Eesti keskmisest. Praegu on tegevväelaste palgad umbes 1,25 Eesti keskmist palka.

Järgmisel aastal peaksid saabuma esimesed uued automaadid, nelja-aastase perioodi lõpuks peaks kolmandikul sõduritest olema öövaatlusseadmed. Teine brigaad on plaanis päästa vaeslapserollist, Kuperjanovlased saavad sõidukeid, pioneeritehnikat ja õhutõrje radareid ning tulejuhtimisseadmeid. Järgmisel aastal on NATO tippkohtumine, kus peamiseks meile oluliseks kõneaineks on liitlasvägede kiire juurdetoimetamine vajaduse korral.

"Me peame ka seadusandlusele peale vaatama. Kaitseminister on juba vähendanud tervisepiiranguid. Peame efektiivsemaks muutma tegevuse koolidega, et inimestel oleks kartus kaitseväeteenistuse vastu väiksem. Aga me peame proovima adresseerida ka meie tütarlapsi, et ka neid tuleks rohkem ajateenistusse," sõnas kaitseväe juhataja, kindral Riho Terras.

Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ütles "Aktuaalse kaamera" stuudios. et kaitseliit jõuab nüüd sinna, kus praegu on ülejäänud kergjalaväe üksused. "Kaitseliit on selle perioodi jooksul nii kasvamas, paraneb nende varustatus, nad jõuavad sinna, kus ülejäänud kergjalaväe üksused," rääkis Vseviov.

Kaitseminister Jüri Luik märkis, et selle tippkohtumise teema on just siirmiskiiruse ja siirmisvõimekuste teema. "Sellega on seotud sellised küsimused nagu staabireform - et NATO staabid oleks piisavalt hästi mehitatud ja tegutsemisvõimelised kollektiivkaitse operatsiooni puhul. Et NATO kaitsevägede juhatajal oleks piisavalt volitusi, et reageerida kiiresti. Sest reageerimiskiirus on sellises olukorras võtmetähtsusega," rääkis Luik.

Kaitseminister pidas oluliseks, et Eestis asuvat NATO pataljoni juhib Suurbritannia ja Prantsusmaa otsustas selle koosseisu uuesti saata ka prantsuse kompanii.

"Kahepoolsed poliitilised suhted sellise otsuse puhul mängivad väga suurt rolli. Ja loomulikult meie jaoks on väga kasulik see, kui Eesti territooriumil asub mitte üks vaid koguni kaks Euroopa suurriiki, kes mõlemad on ka tuumariigid," lisas Luik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: