Suurem osa NATO riike ei tea endiselt, kuidas kahe protsendi tähiseni jõuda ({{commentsTotal}})

Belgia sõdur NATO peakorteri juures Brüsselis.
Belgia sõdur NATO peakorteri juures Brüsselis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vähem kui pool NATO 29 liikmesriigist on teinud plaane, kuidas jõuda alliansi soovitud tasemele ehk olukorrani, kus riigikaitsekulud moodustaksid vähemalt kaks protsenti SKP-st.

NATO teatab käesoleval nädalal Brüsselis toimuva kaitseministrite kohtumise raames, et alliansi Euroopa liikmed on panust riigikaitsesse suurendanud. Paraku juhib üldine kulude kasv tähelepanu kõrvale asjaolult, et paljudel liikmesriikidel pole endiselt plaane, kuidas täita eelmisel aastal USA survel antud lubadust kasvatada riigikaitsekulutusi NATO poolt soovitud tasemele, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.

Samal ajal on USA teatanud märkimisväärsest kaitsekulude kasvust ja seda ka seoses panustamisega Euroopa julgeolekusse. USA kaitseminister James Mattis peab kolmapäeval Brüsselis ka kõne, milles tunnustab seniseid Euroopa riikide pingutusi kaitsekulude suurendamiseks, kuid rõhutab ka seda, et soovitud tasemeni jõudmiseks on vaja teha rohkem.

USA presidendi Donald Trumpi eestvedamisel nõudis NATO, et lõppenud aasta lõpuks peab iga riik tegema plaani, kuidas 2024. aastaks alliansi poolt soovitud kahe protsendi tasemeni.

Paraku esitas osa riike oma kava vaid järgmise kolme aasta kohta, osa liikmeid on teinud plaane ka aastani 2024, kuid ka siis pole ette näha kaitsekulutuste tõusu kahe protsendini SKP-st.

Ametnike teatel on kokku 14 liikmesriigil olemas plaan, kuidas eelpool mainitud tähtajaks kahe protsendini jõuda. Paraku pole nende riikide hulgas Euroopa suurimat majandust Saksamaad ning Belgiat, kus asub NATO peakorter.

NATO kinnitusel on hetkel üle kahe protsendi või selle lähedal olevateks riikideks USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola, Eesti, Rumeenia ja Leedu. Plaan, kuid eesmärgini jõuda, on olemas Prantsusmaal, Türgil, Ungaril, Slovakkial, Bulgaarial ja Montenegrol.

Kahel NATO riigil, kõrge SKP-ga Taanil ja Norral, on plaanid kaitsekulutuste oluliseks suurendamiseks, sealhulgas ka hävituslennukite F-35 hankimiseks, kuid kahe protsendini nad ilmselt ei jõua.

"Meil ei ole päris kaht protsenti," selgitas Taani suursaadik NATO juures Michael Zilmer-Johns ja rõhutas, et kaks riiki täidavad nad kõiki muid olulisi tingimusi, eelkõige neid, mis puudutavad NATO võimekust puudutavaid eesmärke. "Need on need asjad, milles tegelikult küsimus on."

Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et Euroopa majandus on tõusuteel ja võib mõned riigid nagu näiteks Poola ja Rumeenia nn kahe protsendi klubist välja lükata.

Eelmise aasta mais kritiseeris president Trump liitlasi vähese panuse eest, pärast seda on ta kaitsekulutuste kasvu enda saavutusena esile toonud.

Kokkulepe kasvatada kümne aastaga kaitsekulutusi kahe protsendini SKP-st sündis juba 2014. aastal. Washington pidas juba eelmise administratsiooni ajal seda eesmärki kindlaks lubaduseks, samas on mitmed ametnikud Euroopas rõhutanud, et tegelikult oli see mittesiduv hea tahte avaldus kaitsekulutusi kasvatada.

Kui eelmisel aastal nõustusid liikmesriigid kaitsekulutuste suurendamise plaanide esitamisega, teatas NATO, et riikide plaane hinnates võetakse arvesse ka missioonidesse panustamist, alliansi võimekuse suurendamist (näiteks eelpool mainitud Norra ja Taani teema) ja ka seda, kui suure osa kaitsekulutustest moodustab uue varustuse hankimine.

Diplomaatide sõnul kulutab 23 liikmesriiki uue varustuse hankimiseks oma kaitse-eelarvest 20 protsenti või üle selle.

Samuti on allianss liigitanud erinevalt neid liikmesriike, kes soovitud eesmärgini ei jõua.

Kuigi Hispaania ja Portugal tähtajaks kahe protsendini SKP-st ei jõua, on mõlemad riigikaitsesse panustamist märkimisväärselt suurendamas ja nad teevad seda ka NATO üldist võimekust tõstes. Näiteks Hispaania suurendab oma riigikaitsesse panustamist lausa 80 protsenti ehk seniselt 0,9 protsendilt jõutakse seitsme aastaga 1,6 protsendini SKP-st.

Osa riike pole aga suutnud detailseid plaane esitada ning nende riigikaitsesse panustamine - eriti arvestades mõne riigi suhtelist jõukust - märkimisväärselt madal. Selles kategoorias mainitakse kõige rohkem Belgiat - praegu kulutab Belgia riigikaitsele 0,9 protsenti SKP-st, aastaks 2030 jõutakse aga vaid 1,3 protsendini SKP-st.

Belgia kaitseministeeriumi pressiesindaja Laurence Mortier selgitas, et praegused plaanid sisaldavad ka uute hävituslennukite hankimist. "See, kui palju me riigikaitsele kulutame, on poliitiline otsus," rääkis ta. "Meil oli kokkulepe 1,3 protsendi kohta. Kui Mattis ütleb meile, et me peame tegema rohkem, siis see peab olema poliitiline diskussioon, kui me teeme rohkem ja kuidas me seda teeme."

Trumpi kriitikat on kõige rohkem aga pälvinud Saksamaa, sest USA presidendi hinnangul ei maksa Euroopa suurim majandus oma nö NATO-arvet. Saksamaa ametnikke on need jutud märkimisväärselt ärritanud.

Äsja lõpule jõudnud võimekõneluste käigus sündinud koalitsioonilepe näeb ette kaitsekulutuste suurendamist, kuid mitte ilmtingimata mahus, mida Washington soovib.

Berliin on juhtinud tähelepanu sellele, et 2015. aastast saadik on riik kaitsekulutusi tõstnud ja seeläbi kasvatanud ka Euroopa üldist panust. Samuti on Saksamaa üks suuremaid panustajaid NATO missioonidesse.

Hetkel on seega veel ebaselge, kas Saksamaa nõustub kaitsekulutuste kasvatamisega kahe protsendini SKP-st. Tugev majanduskasv on tähendanud paratamatult ka seda, et suured investeeringud riigikaitsesse pole olnud näha SKP-protsentides.

Kokkuvõtteks saab öelda, et käesoleval aastal kasvatab NATO kaitsekulutusi kõige suuremas mahus pärast külma sõda. Samas on Euroopa riigid USA kõrval endiselt kääbused, sest Pentagoni käesoleva aasta eelarve on 716 miljardit dollarit.

Toimetaja: Laur Viirand



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: