"Külma sõja lõpus oli NATO-l 33 väejuhatust, mille alluvuses töötas 22 000 inimest," sõnas Stoltenberg Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumise esimese töösessiooni järel pressikonverentsil. "Tänaseks on juhtimistruktuur kahenenud 7000 inimeseni seitsmes väejuhatuses." 

Peasekretäri sõnul on Euroopa julgeolekukeskkond muutunud, mistõttu peab NATO sellele vastama.

Kaitseministrid leppisid kolmapäeval kokku luua Atlandi ühendväejuhatus, mille ülesanne on kaitsta merelisi kommunikatsiooniliine Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, ning logistika, abivägede ja sõjalise liikuvuse väejuhatus eesmärgiga tõhustada vägede ja varustuse liigutamist, lausus Stoltenberg.

Tema sõnul kavatseb NATO luua maavägede jaoks paar uut peakorterit, mis parandab veelgi alliansi vägede koordineerimist ja kiirreageerimisvõimet, ning loob Euroopa liitlasvägede peakorteri (SHAPE) juurde küberoperatsioonide keskuse.

Stoltenberg lausus, et kaitseministrid langetavad juunis otsuse uute väejuhatuste loomise ajakava, asukohtade ja personalivajaduste kohta.

Juulis toimub Brüsselis NATO tippkohtumine.