NATO on viimastel päevadel toonud esile kaitsekulutuste kasvu Euroopas, mis on tingitud nii Venemaa agressiivsusest kui ka USA presidendi Donald Trumpi üleskutsest rohkem panustada ja jõuda NATO poolt soovitud olukorrani, kus liikmesriigi kaitsekulutused moodustavad aastaks 2024 vähemalt kaks protsenti SKP-st, vahendas Wall Street Journal.

Sellest, et rohkem kui pool liikmesriikidest seda eesmärki ei saavuta ja et paljudel riikidel pole selle eesmärgini jõudmiseks ka detailset plaani, kirjutas meedia juba varem.

Euroopa kolleegidega suletud uste taga toimunud kohtumisel kutsus kaitseminister Mattis Euroopat veel kord üles kaitsekulutusi kasvatama. Samuti tõi ta esile selle, et Trumpi administratsioon on oluliselt kaitsekulutusi kasvatanud - Pentagoni plaanitav eelarve on rekordilised 716 miljardit dollarit - ja suurendanud panustamist ka allianssi, sealhulgas Euroopa kaitsmisesse, ning et USA presidendil on kavas Euroopa liitlaste kaitsekulutuste teema tõstatada olulise küsimusena ka käesoleva aasta juulis toimuval tippkohtumisel.

Londonis baseeruva mõttekoja International Institute for Strategic Studies (IISS) kolmapäeval avaldatud raport kinnitab samuti seda, et Euroopa kaitsekulutuste tase jätab soovida.

Raporti kohaselt kasvasid kulutused riigikaitse valdkonnas eelmisel aastal Euroopas 3,6 protsenti ehk vähem kui NATO hinnangu viis protsendi. Ning kui inflatsiooni arvesse võtta, siis kulutasid NATO-sse kuuluvad Euroopa liitlased riigikaitsele 2017. aastal neli protsenti vähem kui 2010. aastal.

IISS-i arvutuste kohaselt ületasid eelmisel aastal NATO poolt soovitud kaht protsenti SKP-st vaid kolm riiki - USA, Eesti ja Kreeka. Järgneval aastal võib seda teha veel viis liikmesriiki - Läti, Leedu, Rumeenia, Poola ja Suurbritannia.

NATO pole IISS-i arvutustega nõus ja lisab, et 15 riiki 29 liikmesriigist on esitanud plaanid, kuidas 2024. aastaks soovitud tasemeni jõuda.

Mattis: panustamine ei asenda üldist kaitsekulutuste kasvatamist

Mitmed liikmesriigid on selgitanud, et NATO-le pühendumist võiks hinnata mitte ainult kaitsekulutuste protsendi kaudu, vaid näiteks vaadates, kui palju sõdureid, laevu ja lennukeid saadab riik NATO missioonidele.

Ühe allika sõnul märkis Mattis kolleegidega kohtudes, et kuigi missioonidel panustamine on oluline, ei saa see asendada kaitsekulutuste suurendamist ja kaitsevõimekuse ülesehitamist.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et ta ootab nendelt liikmesriikidelt, kes pole veel esitanud plaani, kuidas 2024. aastaks soovitud kulutustetasemeni jõuda, plaanide ümberhindamist lähiaastatel. "Minu sõnum on see, et nad peavad tegema rohkem," rõhutas Stoltenberg. "Me kõik peame tegema rohkem."

Ka USA suunab plaani esitamisega jänni jäänud liitlasi neid plaane tegema ja kui plaan on tehtud, aga eesmärgini jõudmist ikkagi silmapiiril ei ole, tuleb Washingtoni hinnangul kaitsekulutusi ikkagi suurendama asuda. USA on kasutamas ka kaudseid meetodeid.

Näiteks Belgia kulutab praegu riigikaitsele 0,9 protsenti SKP-st, aastaks 2030 jõutakse aga vaid 1,3 protsendini SKP-st ning tegu on liikmesriigiga, keda tuuakse kahe protsendi tasemeni jõudmist käsitlevates analüüsides esile kui üht kõige probleemsemat riiki. Belgia on samal ajal teatanud, et nende plaanid sisaldavad ka uute hävituslennukite hankimist, mis on seega ka NATO võimekuse kasvatamine. Washington on seda väidet kasutanud ära selleks, et survestada Belgiat hankima just nimelt uusi USA-s toodetuid hävituslennukeid F-35.

Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et Euroopa majandus on tõusuteel ja võib mõned riigid nagu näiteks Poola ja Rumeenia nn kahe protsendi klubist välja lükata.

Sama probleem on ka Saksamaal. Uue koalitsioonileppe kohaselt on kavas igal juhul kaitsekulutuste tõstmist jätkata, kuigi mitte ilmtingimata kahe protsendini SKP-st, kuid paraku on tugev majanduskasv tähendanud paratamatult ka seda, et suured investeeringud riigikaitsesse pole olnud näha SKP-protsentides.

Neljapäeval teatas USA kaitseminister Mattis kommentaariks, et ta on veendunud, et Saksamaa suurendab oma kaitse-eelarvet sellises tempos, mis on kooskõlas sealse tugeva majandusega.