Ministeerium loob valemi keskkonnamõjudele hinnasildi panemiseks ({{commentsTotal}})

Keskkonnaministeerium tahab luua valemi, mis paneks keskkonda mõjutavatele tegevustele hinnasildi. Praegused universaalsed keskkonnatasud arvutatakse tulevikus kokku mitmest komponendist, kuid valemi loomise teeb keeruliseks asjaolu, et hindamiseks kasutatavad ühikud ei ole võrreldavad.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole praegune keskkonnatasude süsteem piisavalt motiveeriv, et kasutusel oleks kõige loodussäästlikumad tehnoloogiad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me võtame, et investeering on viis miljonit, aga tasu tuleb kümne aasta jooksul maksta 100 000, siis see ei ole kindlasti mehhanism, mis motiveeriks täiendavalt investeeringuid tegema selleks, et vähem keskkonda mõjutada," selgitas ministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Projekt "Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine" püüab luua süsteemi, kus majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid oleks otsustes, mis puudutavad keskkonna kasutamist, võrdse kaaluga.

Praeguses, projekti esimeses etapis on selgunud esmatähtsad valdkonnad: välisõhk, müra, veesaaste ja maakasutus.

"Asja teeb keeruliseks see, et meil on tihtipeale mitte ainult kahju, vaid ka kasu, sest ettevõte annab tööd ja väärindab meie ressursse, siis ta ju toodab ka ühiskonnale kasu. Ja teiselt poolt on kulud. Panna need nüüd ühte valemisse, see teeb selle olukorra keeruliseks ja see on üks protsessi algustest," rääkis Heinma.

Projektijuht Katrin Väljataga selgitas, et esialgu töötasid eksperdid välja arvulised metoodikad keskkonnamõjude hindamiseks. Keskkonnamõjude all peetakse silmas nii elurikkust kui ka mõju inimtervisele ja heaolule.

Paraku pole kõigi valdkondade kohta piisavalt andmeid, et saaks kinnitada põhjuslikke seoseid, et näiteks inimese tervist ei mõjuta ainult keskkond, vaid ka eluviisid ja geneetiline soodumus.

"Me alustasime seda tööd sellest, et koostasime ideaalnägemuse, kuidas meie hindamine läbi surveseisundi ja mõjunäitajate välja võiks näha ja siis hakkasime sealt maha võtma seda osa, mida meil ei ole võimalik hinnata seetõttu, et meil ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid," rääkis Väljataga.

Teise etapi eesmärk on keskkonnamõjude rahasse hindamine.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: