"Tänavust eelarvet kärbime eelmise aastaga võrreldes miljoni võrra, järgmise aasta eelarve jääb juba kahe miljoni võrra väiksemaks," ütles Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ERR-ile.

Kui eelmine aasta sai Alutaguse vald ressursitasudest kuus miljonit, siis tänavu kahaneb see viie ning järgmine aasta nelja miljoni euro peale. Kuna ressursitasud moodustavad Alutaguse valla omatuludest umbes poole ning püsikulud on 11 miljonit eurot, siis see tähendab, et vald peab ligi kümnendiku oma kuludest kärpima.

"Eks tuleb nüüd säästlikumalt elada. Lükkame edasi investeeringuid, kärbime püsikulusid nagu toetused ja heakord, ehk et hakkame harvem lund lükkama ja muru pügama," rääkis Võhmar. "Igalt poolt läheb kärpimiseks," lisas vallavanem.

Võhmari hinnangul ei ole ka näha, et olukord Alutaguse valla jaoks oluliselt paremaks muutuks, sest kui põlevkivi ei ole enam nii palju vaja, siis seda ka enam nii palju kaevandama ei hakata. Kui siiski rajatakse põlevkiviõli tehas, siis selle valmimiseni läheb neli-viis aastat, mis tähendab, et see aeg tuleb vallal igal juhul väiksemate tuludega vastu pidada.

"Kõige mustem stsenaarium oleks, kui me ei suudaks enam oma püsikulusid katta ja lähme saneerimise alla, kus rahandusministeerium võtab valla üle," tõdes ta.

Narva-Jõesuu volikogu esimees Veiko Luhalaid rääkis ERR-ile, et kui suviste andmete põhjal oleks linn pidanud oma 2019. aasta eelarvet kärpima 700 000 euro võrra, siis sügisel on olukord paranenud ja nüüd on puuduolev summa langenud 500 000 euroni. Narva-Jõesuu 7-miljonilisest eelarvest moodustavad ressursitasud umbes 1,5 miljonit. Ka tema tõi kärpimisvõimalustena välja investeeringute ajatamise ning püsikulude kärpimise.

Luhalaid märkis siiski, et uuest aastast jõustuva keskkonnatasude seaduse muutustega peaks Narva-Jõesuu tulud siiski järgmisel aastal pisut suurenema. Küll aga tähendab praeguse, halvenenud olukorra kestmine, et see peatab arengu omavalitsuses, tõdes ta.

Lüganuse vallavanem Viktor Rauam, ütles ERR-ile, et nemad on Alutagusega võrreldes "õnnesärgis", kuna põlevkivi kaevandamist vähendanud Eesti Energia probleemid neid otseselt ei puuduta. Aidus asunud kaveandused suleti juba aastatel 2012-2013, aga Kiviõli Keemiatööstuse makstavad ressursitasud moodustavad valla eelarves marginaalse osa ning seni pole eelarvet kärpida vaja olnud, rääkis ta. "Meile jäävad peamiselt kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega kaasnevad keskkonnaprobleemid," tõdes Rauam.

Eesti Energia andmeil viimase viie aasta keskmine põlevkivi kaevandamismaht jäänud 15,5 miljoni tonni juurde, prognoos tänavuseks on umbes 10 miljonit tonni. Kaevandamismahtude vähenemine on tingitud sellest, et Eesti Energia on vähendanud põlevkivist elektri tootmist, kuna see ei ole CO2 kvoodi hinnatõusu tõttu enam konkurentsivõimeline.