Rändlinnud põhjustavad põllumeestele sadade tuhandete ulatuses kahju ({{commentsTotal}})

Rändlinnud, eeskätt haned, rüüstavad põlde ja kahjud põllumajandusele ulatuvad aastas sadadesse tuhandetesse eurodesse. Põllumehed soovivad saada lindude peletamiseks kevadise heidutusjahi õigust, kuid Eesti ornitoloogiaühing on sellele kategooriliselt vastu.

Hernehirmutistest ja helisalvestistest pole põllumeeste sõnul erilist abi, vaid linde tuleb käia põldudelt peletamas ise või leida inimene, kes teeb seda talumehe eest. Ka laseriga lindude hirmutamine ei toimi iga ilmaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põllumehed toonitavad, et nad ei ole loodusevastased, aga ei ole vastuvõetav, kui tehtud kulutused ja raske töö lähevad lihtsalt lindude toitmiseks.

"Me oleme alati talunud lindude kahju ja ega linnud ei ole meie jaoks uus uudis, aga täna on neid ikkagi palju ja see periood on kuidagi varasemaks tulnud ja pikemaks jäänud," selgitas põllumajandusettevõtja Einar Pärnpuu.

Keskkonnaameti andmetel on mulluste rändlinnukahjude eest kompensatsiooni välja makstud 231 447 eurot, kuid see number võib veel kasvada. Tegelik kahju on Eesti põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul tõenäoliselt mitu korda suurem, sest paljudel põllumeestel ei pruugi olla kiire töö kõrvalt aega hüvitise bürokraatliku kadalipu läbimiseks. Eriti olukorras, kus ühele maaomanikule makstava hüvitise suurus on maksimaalselt 3200 eurot aastas.

Ornitoloogiaühing leiab aga, et ei ole ühtegi uuringut, mis tõestaks, et linnujaht aitab põlde kaitsta tõhusamalt kui muud heidutusmeetmed.

"Kevadine jaht on meie jaoks hästi jäme punane joon, millest ei tohi üle minna sellepärast, et 50 või rohkem aastat on olnud üsna range reegel see, et kevadel sigimiseks valmistuvaid või sigivaid loomi ei tapeta, ei häirita ja ei lõhuta nende pesi," rääkis ühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Linnukahjude vähendamise küsimus tuleb esmaspäeval arutusele ka riigikogu maaelukomisjonis.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: