Uuring: Belgia flaamide arvates pole Lääne ja islami väärtused kooskõlas ({{commentsTotal}})

Moslem Brüsselis.
Moslem Brüsselis. Autor/allikas: Julien Warnand/Belga Photo/AFP Photo/Scanpix

Vaid 18 protsenti Belgia flaamidest peab moslemite väärtusi kokkusobivateks enda elustiiliga, selgub teisipäeval avaldatud integratsiooniuuringust.

Uuringu tellis flaami poliitik Liesbeth Homans, Belgia suurima partei, parempoolse Uue Flaami Alliansi (N-VA) liige ning Flandria aseminister-president. Uuringus küsitleti ka ligi 4500 Flandria ning Brüsseli elanikku, kes pärit nii Belgiast, Türgist, Marokost, Poolast, Rumeeniast ja Kongo DV-st, vahendasid De Morgen ja Politico.

Muuhulgas tuleb uuringust välja ka see, et Flandria poolakad ja rumeenlased suhtuvad oma moslemitest kaaskodanikesse veelgi skeptilisemalt kui flaamid.

De Morgeni andmetel ütles Maroko taustaga belglastest 60 protsenti, et nende hinnangul sobituvad moslemid Lääne ellu hästi.

Küsimusele religiooni rollist ühiskonnas vastas 39 protsenti Türgi taustaga Flandria elanikest, et religioon on nende hinnangul tähtsam kui kohalik seadus. Sama meelt olid mõnevõrra vähem Maroko (23 protsenti) ja Kongo (19 protsenti) päritolu inimesed. Enamik noorema põlvkonna inimestest ütlesid aga, et religioon peaks kohanduma Belgia seadustega.

Uuring näitab aga nende migrantidest perede osakaalu langust, kes räägivad kodus flaami keelt - vaid 29 protsenti Rumeenia päritolu Flandria elanikest ja 36 protsenti Poola juurtega peredest räägivad oma lastega kodus flaami keelt. See protsent on kõrgem aga nende Flandria elanike hulgas, kes on pärit Türgist ja Marokost - vastavalt 60 ja 67 protsenti.

Kongolaste kogukond on uuringu andmetel kogenud enim rassismi ja diskrimineerimisega seotud juhtumeid. Vaatamata märgatavatele jõupingutustele integratsioonis - 65 protsenti ütlesid, et nad käivad tööl, 74 protsenti on enda sõnul kursis Belgia asjadega ning 50 protsenti ütlesid, et nad räägivad kodus flaami keelt ning Brüsseli elanikud ilmselt eelkõige prantsuse keelt - tunneb suur hulk vastanuist, et neid on üüri- ja tööturul (vastavalt 69 ja 39 protsenti) diskrimineeritud.

Homansi sõnul oli uuringu eesmärk hinnata olukorda flaami kogukonnas, kuid esialgu ei ole uuringutulemustele tuginevaid kindlaid poliitikaid kavas rakendada.

Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: