Mootorrattad ühissõidukiradadele, tehnilisest ülevaatusest võiks loobuda... ({{commentsTotal}})

Mootorratturid.
Mootorratturid.

Hiljuti toimus maanteeameti eestvedamisel mototeemaline ümarlaud, kus arutati mootorratturite ohutusse panustamist. Siin on kokkuvõte räägitust.

Tsiklistide murekohad igapäevaliikluses
Grupitöö tulemusena kaardistati osalejate poolt mootorratturite probleemid Eesti liikluses ning pakuti välja ka võimalikke lahendusi. Maanteeameti ennetustöö eksperdi Reesi Eferti sõnul võetakse ümarlaual tekkinud teravamad teemad kindlasti maanteeametis arutlusele ning püütakse neile koostöös teiste asutustega leida kõiki osalisi rahuldavad lahendused.

Üks suurematest muredest liikluses on sõiduraja jagamine ehk mootorrataste möödasõit autodest samas reas. Kuigi seaduses on lubatud mööduda eessõitvast sõidukist, kui kaks sõidukit sõidureale ära mahuvad, oleks ümarlaual osalejate arvates vaja muuta see regulatsioon riiklikul tasandil selgemaks ja teha sõidukijuhtide seas ja autokoolides rohkem teavitustööd.

Mootorrattaga autode vahelt läbi sõitmine hajutab ummikuid. Samamoodi hajutaks oluliselt liiklust ka see, kui mootoriga kaherattalised oleksid lubatud ühissõidukite ühissõidukiradadele.

Kasvav probleem on kõrvaliste tegevustega tegelemine ja see puudutab kõiki liiklejaid. Ühelt poolt tegelevad autojuhid rooli taga häirivalt palju nutiseadmetega, teisalt on ka uued mootorrattad varustatud aina enam ekraanide ja erinevate režiimidega nuppudega, mis kipuvad juhi tähelepanu liiklusest kõrvale tõmbama. Lahenduseks pakuti siinkohal teavitustööd ja kampaaniaid, mis meenutaksid, et liikluses tuleb tegeleda eelkõige liiklemisega. 

Ühe murena tõsteti esile ka mootorratturite puudulik silmapaistvus – tume varustus ja paiknemine autopeegli nägemisraadiusest väljas on tõelised ohuallikad. Ideena käidi välja mõte, et sarnaselt algajate autojuhtide märgile võiks algajatele mootorratturitele anda esimeseks hooajaks koos juhilubadega kaasa helkurtraksid.

Lisaks peaks mootorrattureid rohkem teavitama lisakoolituste võimalustest (ja need neile võimaldama), sest paljud noored juhiloaomanikud arvavad, et autokoolis õpetatuga ongi neil kaherattalise juhtimise oskus selge. Pigem võiks aga riik leida võimalusi täiendkoolituste doteerimiseks, sest täna on selliseid koolitusi vähe ning koolitajad näiteks Eesti Motomatkajate Klubist teevad neid enamasti missioonitundest.

Murena toodi välja ka mootorratastele mõeldud parkimiskohtade puudus – ebaselge regulatsiooni tõttu on liiga palju valesti parkimist. Näiteks pakuti, et liikusseadusesse võiks kirjutada sisse seadusemuudatuse, mis lubab mootorrattal parkida kõnniteel, jättes jalakäijale vähemalt 1,5 meetrit. Samas on selline regulatsioon täna antud omavalitsuste pädevusse.

Mootorrataste tehniline ülevaatus pole vajalik?

Ühe põnevama ettepanekuna pakuti välja, et ära võiks lõpetada mootorrataste kohustusliku tehnilise ülevaatuse, sest enamasti ei viida tsiklite tehnoülevaatusel läbi sõiduki reaalset kontrolli, vaid kontrollitakse parimal juhul vaid tulesid ja pidureid. Aga tegelikult ei istu ju ükski mootorrattur teadlikult tehniliselt mittekorras ratta selga.

Ümarlaual arutati ka teekatete olukorda ning probleemi, et teede hooldajad ei arvesta sageli mootorratturitega, puistates kurvidesse peenikest libedat kruusa ja jättes sellekohase märgistuse tegemata. Lisaks toodi välja üldine liiklusviisakuse puudumine ja liiklusraev ning siinkohal on üks võimalikest lahendustest taas teavitustöö ja liiklusviisakuse kampaaniad.

Veel oli arutluse all, et täna on seadusega lubatud B-kategooria juhtimisõigusega juhtida AM kategooria kaherattalisi, kuid võiks olla lubatud juhtida ka A1 kategooria mootorratast kuni 125 cm3. See teema on aga tegelikult hetkel juba majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis arutamisel. •

Ümarlaual osalesid Mirjam Männamaa ja Kalmer Tikerpe politsei- ja piirivalveametist, Ülli Reimets Eesti Liikluskindlustuse Fondist, Rafael Milerman Eesti Motomatkajate Klubist, Gerli Ramler ja Maris Varik WIMA Estonia MTÜst, motoentusiast Jaagup Kreem, Mart Mikk Estonia Seltsist, Raido Remmelg Motokaru Autokoolist, Raino Verliin Motohunt Autokoolist, Maano Saareväli Advokaadibüroost Sirk ja Saareväli, Ranto Lupp ja Gunnar Soone Ühinenud Mootorratturid MTÜst, Neeme Külmallik Eesti Autokoolide Liidust ning Alo Kirsimäe, Tarmo Vanamõisa, Monika Heinrand ja Reesi Efert maanteeametist.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: