Maailma haruldaste muldmetallide turg on peamiselt Hiina käes ja viimastel aastatel on eksporti oluliselt piiratud. Seetõttu üritavad ameeriklased pakkumise mitmekesistamiseks ja tarneahela kindlustamiseks sõlmida kokkuleppeid teiste partneritega. Eestis on omakorda üks suuremaid haruldaste muldmetallide tootmis- ja töötlemisvõimekusi. Tihedam kostöö huvitab mõlemat poolt, kuid praegu on läbirääkimised veel algusjärgus.

"Meie huvi on see, et Eestisse tekiks vähemalt Euroopa mastaabis kõige suurem teadmiste- ja arenduskeskus. Ja samamoodi tuua Eestisse investeeringuid laiemas skaalas ja tähtsustada Eestit sellises haruldaste muldmetallide võrgustikus ja kindlasti ka julgeolekupoliitiline eesmärk. Me ei räägi läbi Eesti maavarade üle," sõnas välisminister Margus Tsahkna.

USA initsiatiiviga on teiste seas juba liitunud näiteks Poola, Suubritannia ja Jaapan. Neljapäeval allkirjastas koostööleppe Washingtoni külastanud Leedu välisminister.

"See on praegu meie välispoliitika teine prioriteet, esimene on julgeolek. Peame seisma silmitsi nende majanduslike väljakutsetega, looma maailma juhtivvõimu USA-ga strateegilise partnerluse ja ehitama vastupidava ja tugeva tarneahela," sõnas Leedu välisminister Kestutis Budrys.

"Haruldaste muldmetallide varustus- ja töötlemiskindlus on 21. sajandi majanduse põhialus. Sellest on juba varem räägitud. See on äärmiselt vajalik meie majandusele ja ka kaitsele. Leedul on näiteks ülemaailmne liidriroll fotoonikas," ütles USA välisminister Marco Rubio.

Lepet arutati pikalt Leedu ettevõtetega, kelle arvates võib sellest välja kasvada mitu suurprojekti. Järgmise poole aasta jooksul otsustatakse koos ameeriklastega, millega tasub edasi minna. Raha kavatsetakse kaasata nii valitsus- kui ka erasektorist.