Rain Kooli | Kodanikuallumatus ({{commentsTotal}})

Rain Kooli.
Rain Kooli. Autor/allikas: Erakogu

Kas miski – ning kui jah, siis mis – on teie jaoks nii oluline või püha, et oleksite selle eest seismise nimel valmis kodanikuallumatust üles näitama? Isegi siis, kui selle käigus on oht käed raudu, kopsakas trahv või mõni marrastus saada, küsib Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Tegelesin esimest ja viimast korda elus kodanikuallumatusega pea 30 aastat tagasi. Eesti okupeerinud ja annekteerinud Nõukogude Liidu sõjakomissariaat – asutus, mis tegeles ajateenistuskohuslasteks liigitatute haldamisega – soovis koju jõudnud tähitud teatise järgi näha mind ettenähtud kuupäeval oma ruumides. Eesmärk sai olla vaid üks: suunata mind otsustava liigutusega – ja tegelikult rahvusvahelise õiguse vastaselt – oma kuulsusetutesse ridadesse.

Otsustasin toona, et Nõukogude Liidu armee ei ole minu panust ära teeninud. Kuid samas olnuks indiviidi panus selles suures masinavärgis nagunii nii tagasihoidlik, et ma ei hakanud oma otsusest ka suurt numbrit tegema ega kahekümnes läbi koopiapaberi paljundatud eksemplaris deklaratsioone koostama. Ma lihtlabaselt ignoreerisin Nõukogude sõjaväe kutset. Nagu ka mitut järgnevat.

Lõpuks pidin pisut ignoreerima ka kodust elu, sest vähemalt korra käisid okupatsioonivõimu sõjaväeametnikud mind ka isiklikult otsimas. Kuid lõpuks läks Nõukogude Liiduga nagu läks ja mu kodanikuallumatus jäi karistamata.

Kirjeldatud juhul oli tegemist harukordselt selge ja lihtsa, õigustatud kodanikuallumatusega. Kuna kogu Nõukogude armee kohalolu Eestis – rääkimata siinsete elanike sundvõtmisest ajateenistusse – oli räige õiguserikkumine, oli mul tavatult klaar alus võõrvõimu seadustele mitte alluda. Kuid enamasti on kodanikuallumatuse dilemma (õilis võitlus õigustatud asja eest või labane omavoli) palju sumedam ja piir kahe mainitud pooluse vahel palju hägusam.

Eks kodanikuallumatust ole üles näidatud nüüdis-Eestiski. Aeg-ajalt on ju ette tulnud, et keegi on mõne remmelga otsa roninud ja keeldunud sealt harvesteride kiuste alla tulemast. Või mälestussamba teisaldamisele kumminuiasid ja koeri trotsides vastu seisnud. Või siis nõudnud mõnel festivalil õigust vabalt õlut juua ja räusata ning lõpuks "Fuck tha police!" skandeerinud, kui käeraudades minema on lohistatud. Ja oma mätta otsast on kõigil neil allumatutel mingi püha üritus ajada, mille nimel seadusele või võimukandjate korraldusele vilistada.

Aga põhjanaabrite juures Soomes on kodanikuallumatuses astutud suuremasse mõõtkavasse nii allumatuse enda kui ka sellega seotud debati poolest.

Nimelt ei meeldi sugugi kõigi poliitiliste ja ideoloogiliste tõekspidamistega Soome elanikele see, et nende kodumaa saadab oma varjupaigataotlusele eitava vastuse saanud inimesi rutiinselt tagasi Iraaki ja Afganistani. Kriitikute sõnul polevat turvalisusolukord nendes riikides sugugi nii hea nagu Soome migratsiooniamet seda näeb ning väljasaatmised võivat reaalsed elud reaalsesse surmaohtu seada. Peamiselt jagavad seda vaatenurka need, kelle oponendid – ehk peamiselt konservatiivsete või rahvuskonservatiivsete vaadetega kodanikud – liigitavad ühisnimetaja "rohevasakpoolsed" alla.

Viimase debatilaine põhjustaski Soome populaarsuselt neljanda, roheliste erakonna parlamendifraktsiooni õigussekretär, kes – kuuldes tavalises liinilennukis ühe väljasaadetava abipalveid – korraldas protestiaktsiooni, keeldudes istumast ning turvavööd kinnitamast. Kuna lennuk nii õhku tõusta ei saa, tassisid korrakaitsjad allumatu kodaniku lennukist välja, too aga tegi kõigest toimunust otseülekande Facebooki.

Omade keskis sai temast muidugi kangelane, vastased aga tembeldasid tema teguviisi lõplikuks näiteks selle kohta, kuidas Soome levivad anarhistlikud meeleolud ähvardavad seadusriigi aluseid. Ning omaette aruteluteema sai sellest, millistel juhtudele on kodanikuallumatus lubatud.

Õli viskas tulle roheliste esimees Touko Aalto, kes kiitis oma erakonna õigussekretäri teguviisi heaks ning leidis, et kui kõik ülejäänud seaduslikud mõjutusvahendid on kasutatud, võib kodanik riigi suhtes ka allumatust üles näidata. See-eest siseminister Kai Mykkänen Eesti Reformierakonna sisulisest sõsarparteist Kokoomusest leidis, et nii palju kui arvamusvabadust ka ei hinnata, ei tohiks näiteks lennuliikluse ohustamisest mingit tava saada.

Kuid samas on puhkenud debatis meenutatud ka seda, et kodanikuallumatuse pooldajad pole sugugi ainult n-ö liberaalsed jõud. Viis aastat tagasi astus toona valitsenud abordivastustamiskeskustelu käigus üles kristlike demokraatide juht Päivi Räsänen, kes leidis, et inimesed peaksid oma elus lähtuma eelkõige Piiblist – isegi siis, kui see nad seadusega konflikti viib.

Ajaleht Iltalehti aga maalis oma juhtkirjas paari lausega pildi sellest, milline on soomlase unistuste kodanikuallumatus. Kokku võib võtta selle enam-vähem nii, et demokraatia on hea, arvamusvabadus püha, protesteerimine igaühe õigus… aga seda kõike tuleks teha nii, et see kedagi kõrvalist mingilgi määral ei segaks. Ühesõnaga, et neid, kes soovivad ükskõikseks jääda, ei kaasataks vastu tahtmist mõnda aktsiooni. Ja veel parem, kui keegi seadusi ka ei rikuks.

Selline, justkui salongikõlbulik kodanikuallumatus siis…

Aga teie, head inimesed, võite nüüd jääda mõtlema selle üle, kas miski – ja kui jah, siis mis – on teie jaoks nii oluline või püha, et oleksite selle eest seismise nimel valmis kodanikuallumatust üles näitama. Isegi siis, kui selle käigus on oht käed raudu, kopsakas trahv või mõni marrastus saada. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: