Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon tutvusid kolmapäeval riigi kaitseinvesteeringute keskuses Dataseliga sõlmitud lepingute ettevalmistamise, otsustamise ning täitmisega seotud dokumentidega.

Sama päeva õhtul andsid riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Elmar Vaher, kaitseministeeriumi asekantsler Kadri Peeters ja Soraineni vandeadvokaat Maria Pihlak ülevaate kohtumistest.

Vaher rääkis pressikonverentsil, et erikomisjonile näidati dokumente, mis selgitaksid 2024. ja 2025. aastal tehtud otsuseid Ukraina abistamisel. Dokumentide kogumaht oli umbes 5000 lehekülge.

RKIK-il ei ole siiani endiste töötajate privaatseid sõnumivahetusi endise kaitseministri Hanno Pevkuri ja endise kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuusega. Vaherile teadaolevalt on Kuusk öelnud, et on vestlused esitanud kaitsepolitseiametile. 

RKIK ei ole läbi töötanud ka moonatehingute sõlmimise ajal töötanud inimeste e-kirju. "See on väga mahukas ja me kaalume, kas see üldse on vajalik ja kas see toob selgust," sõnas Vaher.

Vaheri hinnangul on kõige olulisemad materjalid, mida parlamendiliikmetele saab näidata, otsustuskoosolekute protokollid ja otsustele eelnenud märgukirjad. Samuti RKIK-i töötajate poolt tehtud kohapealsed vaatlused ning ekspertiisimaterjalid, mille abil saab tõestada, et Dataselilt tarnitud kaup ei olnud kvaliteetne.

"Me teeme riigikontrolliga igakülgset koostööd ja ka parlamendiliikmetele näitame kõike materjali, mis meil olemas on," lausus Vaher.

Kohtuvaidluses olulisi edasiminekuid ei ole, ütles Soraineni vandeadvokaat Maria Pihlak. "Kohtuvaidlustes oleme saanud ühe osapoole käest kätte seisukoha RKIK-i hagiavaldusele, töötame hetkel seda seisukohta läbi," sõnas ta. 

Vahekohtumenetluses on nimetatud arbiiter ehk inimene, kes hakkab vaidlust lahendama.

"Ootame, et lepitaks kokku ajagraafik, mille alusel me seda vaidlust lahendame," lisas Pihlak.

Kaitseministeeriumi asekantsler Kadri Peeters rõhutas, et umbes 70 miljonit eurot, mille eest ettemaks on tehtud, kuid mille eest pole riik lubatud moona vastu saanud, ei ole kadunud ega Eesti maksumaksjalt ära võetud. Ta märkis, et tegemist on Ukrainale mõeldud rahaga, mis pärineb Venemaa külmutatud varade intressitulust. 

Nii Peeters kui ka Vaher rõhutasid, et selliste hangete puhul on ettemaks tavapärane praktika.

Peeters ütles, et oluline on nüüd selgeks teha, mis juhtus ning kuidas muuta süsteemi nii, et edaspidi oleks enne selliste riskide võtmist üheselt teada, kui suur risk on – kes selle võtmise otsustab, kuidas seda kontrollitakse ja kust tuleb kate juhul, kui risk realiseerub. 

"Me teeme seda võimalikult avatult ja tihedas koostöös riigikoguga ja ma arvan, et see tänane päev siin kinnitab seda," sõnas ta.