"Minu häälega võib valitsuskoalitsioon riigieelarve vastu võtmisel arvestada," ütles Palo ERR-ile.

Vähemusvalitsuse tekkides lubas Palo valitsuse püsimajäämise üle otsustavatel hääletustel valitsust toetada.

Isamaa fraktsioonist lahkunud Margus Tsahkna lubab otsustada poolt- või vastuhääletamise pärast seda, kui on selgunud, mis saab katuserahast, mida tema hinnangul jagatakse pillavalt ja erakondliku kuuluvuse järgi.

"See on see poliitiline kultuur, mida ei saa aktsepteerida. Kui me täna siin riigikogus laseme selle läbi, siis muutub see normiks, siis muutub see poliitiliseks ühiskassaks ja siis näeme tulevikus, et see on täiesti läbipaistmatu, kuidas maksumaksja raha jagatakse," rääkis Tsahkna "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Keskerakonna fraktsioonist lahkunud Olga Ivanova otsustab pärast muudatusettepanekute hääletust. Üks tema ettepanek puudutab Vene teatri rahastamist.

"Kindlasti ma teen ka ettepaneku Integratsiooni Sihtasutuse puhul, sest selle eelarve üldse kahaneb. Jätaks vähemalt eelmise aasta tasemele," selgitas Ivanova.

Tiina Kangro sõnul on paegu veel vara öelda, kuidas ta hääletab, sest ta veel ei tea milline riigieelarve hääletusele läheb.

"Riigieelarve eelnõu läbis äsja esimese lugemise ja nüüd on veel terve pikk tee enne, kui saabub selle seaduse vastuvõtmine. Tekib hulk muudatusettepanekuid ja seetõttu pole täna võimalik ette otsustada, millist riigieelarvet vastu võtma või tagasi lükkama hakatakse," sõnas ta.

"Praeguses eelnõus on häid asju ja on ka küsitavaid asju. Ka kõikide varasemate riigieelarvete menetlemise ajal on olnud tuliseid erimeelsusi koalitsiooni ja opositsioonierakondade vahel. Sama seis oli jälgitav eilsel esimesel lugemisel suures saalis. Ja nagu alati, ega kogu opositsiooni kriitika ei ole tõsiseltvõetav, osa väljaütlemisi on kainelt kaalutletud promo iseendale. Aga on ka tõsist. Telgitagustes ei ole ka koalitsioonierakondade saadikud täiel üksmeelel, et praegune eelarve on veatu ja parim," rääkis Kangro.

Kangro tõdes samas, et kui tegemist on koalitsioonis kolme ja riigikogus kokku kuue maailmavaateliselt erineva fraktsiooniga, siis lõpptulemus saab alati olla vaid kompromiss detailides.

"Seega pika jutu mõte on see, et jälgime protsessi. Mõistlik eesmärk oleks enam-vähem talutav kompromiss, millega ka uus valitsusliit, kui ta tekib praegusest erinev, saaks edasi minna ilma, et kulutada massiivselt tööaega kogu asja ümbertegemisele," lõpetas Kangro.