Poliitikute hinnangul võtab riigikogu eelarve vastu hoolimata vähemusvalitsusest ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogus läbis esimese lugemise 2019. aasta riigieelarve, mille kulude maht on kokku 11,3 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Poliitikute hinnangul võtab riigikogu eelarve vastu hoolimata sellest, et võimul on vähemusvalitsus. Kolmapäeval läbis eelarve esimese lugemise.

Rahanduskomisjoni otsust eelarve menetlemisega edasi minna kolmapäeval keegi ei vaidlustanud ehk hääletust täiskogus eelarve tagasi lükkamise osas ei toimunud.

Eelnõus lubatakse, et maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Järgmisel aastal tõusevad mitme valdkonna palgad, näiteks õpetaja keskmine palk jõuab 1500 euroni. Tõusevad ka sotsiaalhoolekande, kultuuritöötajate ja päästjate sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisa 180 miljonit eurot. Suureneb ühistranspordi dotatasioon ning kohalike omavalitsuste sissetulekud suurenevad umbes viis protsenti.

Rahanduskomisjoni esimehe, keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini kinnitusel on järgmise aasta riigieelarve stabiilsem kui oli 2018. aasta eelarve, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seal on needsamad kulutused, mida vältida ei ole võimalik, pluss maksude laekumisest moodustuv kasv," ütles Stalnuhhin.

Vähemusvalitsusel tuleb eelarve vastu võtmiseks otsida toetust opositsiooni ja fraktsioonitute riigikogu liikmete hulgast.

"On väljaspool koalitsiooni ka arukaid inimesi, kes saavad aru, et puhta poliitilise jonni pärast selle nimel, et laguneks valitsus, kui kõigest mõne kuu pärast on valimised, ei ole mõtet põhja lasta Eesti majandust," kommenteeris Stalnuhhin.

Isamaa fraktsioonist lahkunud Margus Tsahkna lubab otsustada poolt- või vastuhääletamise pärast seda, kui on selgunud, mis saab katuserahast, mida tema hinnangul jagatakse pillavalt ja erakondliku kuuluvuse järgi.

"See on see poliitiline kultuur, mida ei saa aktsepteerida. Kui me täna siin riigikogus laseme selle läbi, siis muutub see normiks, siis muutub see poliitiliseks ühiskassaks ja siis näeme tulevikus, et see on täiesti läbipaistmatu, kuidas maksumaksja raha jagatakse," rääkis ta.

Keskerakonna fraktsioonist lahkunud Olga Ivanova otsustab pärast muudatusettepanekute hääletust. Üks tema ettepanek puudutab Vene teatri rahastamist.

"Kindlasti ma teen ka ettepaneku Integratsiooni Sihtasutuse puhul, sest selle eelarve üldse kahaneb. Jätaks vähemalt eelmise aasta tasemele," selgitas Ivanova.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Kristen Michal peab eelarve puuduseks reformide puudumist ja arvab, et headel aegadel tasuks koguda reserve. Tema hinnangul saab valitsusliit eelarve vastu võtmiseks vajalikud hääled kokku.

"Küll see eelarve lõpuks vastu võetakse, aga ma väidan, et eelarve probleem ei ole isegi see 51 hääle teema, vaid sisutus," ütles Michal.

Kuigi opositsioon eelarve läbikukkumist kuigi võimalikuks ei pea, lubavad nad võimuliiduga debateerida ja esitada hulgaliselt muudatusettepanekuid.

Rahandusminister Tõniste: Eesti riigi rahanduslik seis on hea

Riigikogu istungil andis eelarvest ülevaate rahandusminister Toomas Tõniste. Eelarve aluseks on võetud kolmeprotsendiline majanduskasv.

"Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistidest koosneva riskide juhtimise komitee hinnangul on meie reservid ja finantspuhvrid võimalike kriiside jaoks piisavad. Riigi rahanduse head seisu kinnitab ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes viimati tõstis just meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele," ütles rahandusminister.

Ta viitas agentuuri hinnangule, et reitingu tõstmisele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, meie riigi rahanduse hea seis ning tugev majanduspoliitiline raamistik. Lisaks rõhutas agentuur ka seda, et meie laenukoormus on AA-reitinguga riikide seas üks madalamaid ja madalaim kogu Euroopa Liidus.

Madal laenukoormus on kindlasti üks oluline osa meie valmisolekust võimalike kriiside ajaks. "Ka eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse tulevast arengut," ütles Tõniste.

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse politsei- ja piirivalveameti (PPA) palgatõusuks 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot.  Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni.

Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.

Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.

Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot.

Toimetaja: Merili Nael, Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: