"Kreeka abiprogrammide raames sai Kreeka laene Euroopa stabiilsusmehhanismilt. Ja lisaks sellele ostis finantsturgudelt Kreeka võlakirju ka euroala keskpankade süsteemi ja nende ühise ostuprogrammi kaudu," põhjendas Sõerd ERR-ile oma ettepanekut.

"Nendelt võlakirjadelt teenis keskpankade süsteem ka intressitulu ehk kasumit, mis kriisilahenduse ühe osana otsustati Kreekale tagastada. Seda intressitagastust võib ka kritiseerida, aga antud juhul jätame selle teema kõrvale," lisas Sõerd.

Intressitulu aga keskpankade süsteem Sõerdi sõnul Kreekale tagastada ei saa, sest keskpankadel pole lubatud liikmesriikide valitsusi finantseerida. "Sellepärast lepiti väidetavalt kokku skeem, kus Kreeka võlakirjadelt teenitud kasum kantakse Kreekale üle liikmesriikide riigieelarvete kaudu."

Kokkuvõtlikult on Eesti Sõerdi sõnul täitnud kõik riigile võetud kohustused seoses Euroopa finantsstabiilsuse fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga sõlmitud liitumislepingutega.

"Riigikogu poolt kinnitatud liitumislepingud nimetatud fondidega euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ei näe ette täiendavate kohustuste katmist riigieelarve arvelt," väitis Sõerd.

Tema ettepanek on, et Kreeka jaoks ette nähtud 2,47 miljonit eurot suunata sotsiaalministeeriumi kohaliku omavalitsuse üksuse toetusfondi. "Seda selleks, et saaks tõsta toimetulekutoetuste piirsummat. Järgmise aasta riigieelarves on see külmutatud tänavusel taseme, aga kiire hinnakasv tõstab eelkõige just toiduainete, teenuste ja kütuse kulu."

Riigikogu liikmetel on muudatusettepanekute tegemiseks riigieelarvele aega kolmapäeva õhtuni, komisjon arutab ettepanekuid eeldatavasti järgmisel nädalal.